Rahvameditsiin - poolt või vastu?

Sel nädalal olen keskmisest rohkem jooksnud. Seda siis võrreldes viimase ajaga. Veel kaks aastat tagasi oleks praegune jooksukoormus minu jaoks suht vähene olnud. Nüüd aga olen rohkem jõusaalis käinud ning jooksmise arvelt selle võrra kokku tõmmanud. 

Kuna hetkel aga olen jõusaalist kaugel, kasutan muid võimalusi. Eile jooksin pool tundi ning tegin peale veidi lihasharjutusi: 

Kõike tegin läbi kolm korda. 

Täna hommikul jooksin jälle, seekord veidi pikemalt ehk tunni ja 15 minutit. 

Hästi pisut tõbine tunne on. Ei midagi hullu, kuid kerge kurguvalu. Aevastan ka pidevalt, aga ma ei tea, kas see on allergiast või hakkab nohu tulema. Igatahes võtsin kohe kasutusele abivahendid: ingveri, sidruni, küüslaugu ja mee ning leidsin riiulist ka C-vitamiini. Loodan, et aitavad. 

Soomlased ei usu sellisesse rahvameditsiini mitte üks gramm. Kui sõbranna Amandale rääkisin, et meile tehti väiksena viinasokke, ei suutnud ta seda uskuda: aga viin ju läheb lapse verre ja laps jääb purju! Nii soomlaslik :) Lisaks meenub ühe teise soome sõbranna hämming, kui ta kunagi Eestis külas olles ühe memme käest külmetuse raviks piparmünditeed sai. Kas see ikka aitab? Ja veel suurem oli imestus, kui memm läks oma tagaaeda ja võttis piparmündi lausa oma peenralt, mitte ei pakkunud külalisele pakiteed. Niipea kui mu sõbranna seda teed maitses, sai ta aru, et on ikka teine asi küll. 

Mul on igatahes hea meel, et meil sellised rahvameditsiinivõtted säilinud on. Ma ei tea, kas nad alati aitavad, aga kindel on see, et kahju nad ei tee. Kui põhjanaabrid kipuvad käe kohe antibiootikumide järele sirutama, ja seda minu meelest väga lihtsategi haiguste puhul, siis mina olen seda meelt, et enne võiks vähemalt katsetada looduslike vahenditega. Räägin siis lihtsatest külmetushaigustest, mitte tõsisemat sekkumist vajavatest hädadest, kuid olgem ausad, ka nende puhul on nii mõnigi vanaema retseptiraamatust abi leidnud. 

Tervistavatest toitudest rääkides tegin endale just ühe powerijoogi, mis koosnes avokaadost, spinatist, kurgist ja killukesest ingverist. 

Enne mikserdamist: 

Ja pärast:

Tervis tuleb ja kevad ka! Loodetavasti on väljas juba sama roheline nagu see tervisepomm siin!

Korrapidaja

Hei!

Vahepeal on mööda saanud vabariigi aastapäev ning sellega koos kohustuslik kontserdi ning Eesti rikaste ja ilustate kätlemistseremoonia jälgimine. Esmalt aga päevast: see oli vähemalt Tallinnas küll nii ilus ja kevadine! Lehvivad sinimustvalged Vabaduse väljakul olid päikese käes veel ilusamad kui tavaliselt.

Kuna mu õe pere ja ema läksid järgmisel päeval nädalasele reisile ja kõik olid Tallinnas, siis saimegi juba eelmisel õhtul õe pool kokku. Olime mõlemad Kerliga üht-teist lauale meisterdanud, Helena oli igaühele Eesti lipu ka valmistanud.

Igasugu head sai söödud! 

Aga. Olen viimasel ajal ülimalt minimaalselt alkoholi joonud ning seekordki ei tekkinud selle järgi erilist isu. Okei, vahuvein ja šampus mulle tegelikult meeldivad, aga kuna meil neid polnud, siis jõin vist kaks klaasi valget veini. Kuid pean tunnistama, et väga erilist rõõmu sellest ei tundnud. Vein oli okei, aga juurde valamise mõtet ei tekkinud (issand, ma räägin nagu sõltuvusest paranev alkohoolik??).

Mina aga jäin selleks nädalakeseks õe maja valvama ja kassi ja koera hoidma, ehk olen päris ametlik korrapidaja siin. Imelik jutt küll ühe allergiku ja astmaatiku poolt, eks. Aga kui nad küsisid, kas saan aidata, otsustasin, et proovin, ehk ei sure ära. Iga päev möllan tolmuimejaga ringi, et maja puhas oleks. Kass ja koer on päeval suhteliselt palju väljas, mis teeb asja lihtsamaks. 

Sülle võtta ma neid ei saa ja patsutada ka mitte, eks nad vist vaatavad, et ma üks ülbe tibi olen... 

Laiskvorst

Aga koera võlusin vähemalt sellega ära, et käisin temaga üleeile kaheksakilomeetrisel jooksuringil ja täna hommikul viiesel. Üleeile välja minnes oli ilm selline - kas oli võimalik mitte jooksma minna?

Vabariigi aastapäeva hommikuks oli mõnus ja raske ringtreening! Kuna teadsin, et MyFitnessi ei pruugi ma järgmise nädala jooksul nii sageli kui tavaliselt jõuda (kuna olen Tallinnast veidi väljas ja autoga sõelumine on tüütu ja parkimine kallis), võtsin kohe korraliku ja kõva trenni ette. Teisipäeval jooksin 8 km ja eile käisin joogas, nii et üritan vastavalt võimalustele endast parima anda. 

Nii, ja nüüd loomi toitma ja tööle!

Köögitoimkonnas: koopamehe muffinid

Kui muidu olen päris hea küpsetaja, siis muffinitega ei lähe mul tavaliselt kuigi hästi. Vahel nad ei kerki, vahel jäävad nätskeks. Kogu aeg mingi jama. Aeg-ajalt proovin siiski uuesti, äkki olen vahepeal paremaks saanud. 

Seekord tahtsin teha mingi Paleost inspireeritut. Kes Paleost ei tea, siis lühidalt öeldes tähendab see toitumisstiil seda, et süüakse, nagu koopamees kiviajal sõi: ainult looduslikke toiduaineid, mida oli võimalik küttida või korjata. Maailmas on Paleo stiil suurt revolutsiooni tegemas, neid on juba miljoneid, kes selle headest mõjudest räägivad. 

Paleo stiil ei tunnista mingeid teravilja- ega piimasaadusi. On päris üllatav, kui paljudele need kaks asja seedimis- ja muid terviseprobleeme tekitavad. Paleo pooldajate sõnul on asi selles, et need on "uued" toiduained, mida kiviaja inimene polnud näinudki, kuid kuna meie geneetika on suures osas ikka samasugune nagu koopamehel oli, siis pole meie organism valmis neid piisavalt hästi omandama. See-eest on Paleos hästi palju köögi- ja puuvilju, õlisid, pähkleid-seemneid ja liha, kala ja mune.

Ühesõnaga siis: kui tahta ürgaja inimese stiilis küpsetada (ilmselt neil sellist luksust nagu elektriahi küll polnud, aga no koostisainete poolest), siis tuleb vältida jahu ja piima ning nende asemele alternatiivid leida. Teraviljajahu alternatiiviks on tavaliselt mandli- või kookosjahu; piimast võib kasutada mandlipiima. 

Minu Paleostiilis muffinite koostisosad olid järgmised: munad, küpsetatud maguskartul, kookosjahu, rosinad, kookoshelbed ja mitte-niiväga-paleo mõrušokolaad. Selle asemel oleks võinud kasutada ka toorkakaod, aga seda ma ühe katsetuse pärast hankima ei hakanud. 

Lisaks veel kookosõli: nii hea asi! 

Ning kookosjahu. 

Ja banaanid. Maguskartuli võib ka täielikult banaanidega asendada. 

Kogused (umbkaudu): 

1 banaan 

200 g küpsetatud maguskartulit

50 g kreeka pähkleid

väike peotäis rosinaid

paar supilusikatäit kookoshelbeid

20 grammi mõrušokolaadi, tükeldatud

umbes 3 sl kookosõli, sulatatud

umbes 3 sl kookosjahu

1 tl soodat

Segasin kokku kookosjahu ja sooda. Kahvliga tegin katki banaani ja maguskartuli ning segasin need lahtiklopitud munadega. Siis segasin juurde kõik teised ained. Tainas oli jube hea! Ei suutnud näppe eemal hoida. Selle, mis siiski alles jäi, panin kookosõliga määritud muffinivormidesse ning 180 kraadi juures 30 minutiks ahju. 

Mitte mingisugust magustajat polnud vaja, kogu magusus tuli koostisosadest: kookosõlist ja -helvestest, banaanist, maguskartulist, rosinatest.

Ka seekord ei tulnud muffinid sellised suured ja kohevad, teate küll, nagu Ameerikas. Sellised, millest kolmeks päevaks piisab. 

Vaid hoopis sellised pisemad. Nii et pidin neid lausa neli tükki ära sööma. Järgmiseks päevaks jäi veel neli ning see on see vaene õnnetuke, kellest tuli meelde pilt teha, enne kui otsa sai. 

Homme on plaanis midagi soolasemat katsetada. 24.2 on ju ikkagi suur sünnipäev ja selleks puhuks peab midagi meisterdama!

Nädal numbrites: 17.-23.2

Selle nädala trennid olid palju rahulikumad kui eelmise nädala omad. Hea oli käia BodyBalances ja joogas! Ning väljas kisub ikka väga kevade moodi juba - niisiis sai ka kaks jooksuringi tehtud.

E: BodyBalance

T: jõusaali ringtreening

K: 8.5 km

N: puhkus

R: jooga + 8.5 km

L: jõusaali ringtreening

P: jõusaal, käed + 30 min sõudmist ja jooksu

Kuidas tund aega mitte midagi mõelda?

Seda tahaksin ma teada. 

Miks?

Sest tahaks oma peas vahepeal shut downi teha. Pea tühjaks lasta, et pärast jälle rohkem energiat oleks. 

Lõpetada muretsemine tühiste asjade pärast. 

Magada sügavamalt. 

Keskenduda paremini. 

Piisavalt põhjusi, eks. 

Korra olen meditatsioonis käinud, eelmisel aastal San Franciscos. Tookordne ühismeditatsioon mulle erilist muljet ei avaldanud ja seega ma samasse kohta enam uuesti ei läinud, aga ehk andsin liiga kergelt järgi. 

Sellepärast käisime eile Joogatoas, et meditatsiooni proovida. 

Tuba asus ühe eramaja keldris. Sisustatud suhteliselt ootuspäraselt - matid ja padjad maas, tuba hämar, paar küünalt, vaikne muusika. 

Juhendaja Inga palus meil istuda endale mugavas poosis - kas rätsepaistes või teemantpoosis. Sulgesime silmad, kuulasime, mida juhendaja rääkis. Peamiseks, või tegelikult ainukeseks ülesandeks oli kuulata oma hingamist ja püüda sellega kaasa mõelda. Vahet ei ole, kas hingamine on kiire või aeglane, pikk või lühike, pinnapealne või sügav - peaasi oli lihtsalt sellega kaasa mõelda.

Kui mõte kuskile kaotsi kippus minema, mida, nagu arvate võite, juhtus sagedamini kui tahtnud oleks, tuli see ikka jälle tagasi hingamise juurde suunata. Millega mu mõte siis hoopis tegeles? Näiteks sellega, mida järgmises tunnis teha. Tundega, et kõht on natuke liiga täis - oleks võinud enne vähem süüa. Mis päeval ma järgmisel nädalal ühe kliendiga kokku pidin saama - oli see teisipäev või neljapäev?

Nagu neid "probleeme" oleks saanud seal kohapeal lahendada. Juhendaja sõnul ei tohi aga enda peale pahaseks või vihaseks saada, vaid enda hingamise juurde tagasisuunamine peab olema pehme ja heatahtlik. Vahepeal suutsin küll hingamisele keskenduda, kuid arvan, et see korraga võib-olla 30 sekundiks. Siis olid mu peadpööritavalt tähtsad küsimused jälle platsis. 

Mingil hetkel jäi muusika vait ning Inga ütles, et jäänud on veel 25 minutit. 

Tundsin ka, kuidas mu jalad tuimaks muutuvad. Algul polnud ma kindel, kas see on meditatsiooni mõju ja ma hakkangi midagi tundma, või surevad nad lihtsalt ära. Paraku viimast. Mingi hetk hakkas füüsiline pinge nii palju segama, et hingamisele keskendumine oli juba peaaegu võimatu. Mis, ma arvan, peaks olema tegelikult teistpidi: kui vaim on piisavalt tugev, seda tuimust ei tunnekski. Jõusaalis suudab küll vaim kehale "ära teha" - kui läheb vastikult raskeks, siis tavaliselt suudan ikka veel ühe burpee või kätekõverduse teha, ja tegelikult pärast seda veel vaja ja kui hästi tarvis, siis ühe veel. 

Kõik on peas kinni, ma tean. Nagu veel ühe kilomeetri jooksmine ja veel ühe raske küki tegemine, nii ka võime pea tühjaks lasta. Usun täiesti, et see on õpitav, nii et proovin edasi. Kui nii paljud inimesed maailmas mediteerivad ja selle heast mõjust räägivad, siis peab selles ju midagi olema.

Kiire käik Helsingisse + õnnitlused emale!

Kõige tähtsamad asjad enne ehk õnnitlused: täna on mu armsa emme sünnipäev. Ning kes muu kui üks KASS peab talle õnnesoovid edastama. 

Palju õnne!!

Tähistada saame seda aga alles esmaspäeval koos vabariigi sünnipäevaga, kui kõik Kerli juures kokku saame. 

Eile tegin kiire käigu Helsingisse: praktiliselt laevast-välja-laeva-tagasi. Käisin ühe väikese iluteenuse järel, mille tagajärjel näen mõnda aega välja nagu koll, aga pärast seda loodetavasti ilusam. Mu sõbranna Liina lubas mulle vastuteeneks ühe tõlketöö eest kulmude püsimeigi teha ning kuna mul vedeles kodus üks poolmuidu saadud laevapilet ning päev oli ka vaba, siis kasutasin juhust. Kuna mu loomulikel kulmudel puudub absoluutselt igasugune värv, aga mingi ilme võiks mu (tavaliselt meigivabal) näol ikka olla, siis on püsimeigil igapäevase pliiatsinühkimise ees suur eelis. Lasin selle teha teist korda ning eelmisel korral püsis tulemus umbes aasta. 

Protseduur on väga sarnane tätoveerimisele, ainult et pinda on vähem. Töö ise ja kõik muu, ka valu, on sarnane. Valuga on kummalised lood: Liina ütles, et mõni ei suuda seda üldse taluda ja jookseb või toolist minema, teised ei pilguta eriti silmagi. Oma heameeleks kuulun viimaste hulka. Arvan, et palju oleneb ka mõtlemisest - kui end tasapisi ette valmistada ja "tätoveerimise" ajal oma ajud millegi muuga tegelema panna, on kõik talutav. Mäletan, et eriline jänespüks polnud ma ka väiksena hambaarstil käies. Ükskord istus kõrvaltoolis üks minust suurem poiss, kes päris kõva häält tegi. Tema arst ütles talle, et vaadaku, kuidas "väiksel tüdrukul" pole häda midagi, aga tema, "suur mees" kisab :D No arvata võib, et ka protseduuri tõsisusel võis mingi roll olla, aga ausalt öeldes pole ma ka muidu kuigi valukartlik.

Tibijuttu jätkates: kulmude püsimeigi miinuspool on see üks nädal, mil õudse näoga ringi tuleb käia. Kulmud on suured ja mustad :D - hoiatuseks neile, kes minuga järgmise viie-seitsme päeva jooksul kohtuma peavad. Aga need kuluvad ning nädala pärast peaks juba normaalset tooni olema. 

Esimestel päevadel pole soovitatav ka kulmudele vett lasta või väga higistada. Täna siis jõusaali ei läinud, vaid selle asemel hoopis hommikul õue jooksma! Väljas on veel piisavalt jahe, et higi lahmama ei hakkaks, kuid tegelikult juba meeldivalt soe. Üle pika aja tegin väljas 8.5 km ringi. Mul pole küll selle vastu midagi, et lumi läinud on ning kui kuulujutud selle kohta, et talv läbi on, paika peavad, siis mina küll ei nuta. See talv läks päris valutult. 

Nädal numbrites: 10.-16.2

See nädal oli päris trennitihe!

E: 10 km 

T: jõusaal

K: jõusaal

N: jõusaal

R: JOOGA!!

L: 11.5 km

P: ringtreening jõusaalis

Ise ka ei tea, kas tõesti sai nii palju neid trenne kokku? 

Aga see on see istuv ja kodune töö. Kui ühe jaoks võib tunduda seda trenni meeletult palju, siis teisele, kes muidu teinekord päeva jooksul jalgagi toast välja ei pea pistma, ei ole see nii palju midagi. 

Eile käisin BodyBalances. See on küll MyFitnessis täitsa ok (erinevalt nende joogast - selles veendusin eelmisel pühapäeval paraku uuesti) ning võib nädalas ühele päris joogakorrale juurde võtta küll. Täna oli jälle ringtreeningu kord ning järgmiseks spordialaks, millega kohe tegelema hakkan, on trammi peale jooks. Kui keegi mind täna igatsema peaks, siis olen Soomes ning tagasi jõuan õhtul.

Toredat päeva!

Turul

Täna pärast jõusaali plaanisin käia turul kala ostmas. Kuna ma pole suurem asi kalaspetsialist ning ei tea, kust kõige paremat kraami võiks saada, helistasin asjatundjale ehk Aserile, kes mu Keskturule suunas. 

Sada aastat pole turul käinud! Milline nostalgia, tõsiselt. Mida kõige turult osta saab - riidehilpudest kapsapirukateni välja. Viimaste lõhn oli eriti magus, aga jätsin need ikkagi sinnapaika. 

Nägin turul ka mõnda soomlast. Vahel teeb mulle nii nalja, kui hellitatud meie armsad põhjanaabrid on. Ülimalt bakterikartlikud, 101 % kõiki hügieeninõudeid järgivad, überpuhtad. Ilmselt minestab meie turul nii mõnigi, nähes, et kalaonu lausa palja käega kala kilekotti pistab. Kui selline asi Soomes toimuks, helistaksid nad ilmselt kohe tarbijakaitse kohale. See on soomlaste väike naljakas kiiks. Imestan, kuidas nad seal turul üldse hakkama saavad :D

Siin aga sellist peenutsemist pole. Ja ausalt öeldes, isegi kui siin on hügieeninõuded veidi nihkes, mind see väga ei hirmuta (loodan, et pärast kala söömist teist juttu ei räägi). Igaljuhul võttis see kalavalik silme eest kirjuks. Ma ise ka ei teadnud, mida osta. Lõpuks valisin välja sellise eluka nagu pollak. Olevat tursa sugulane, ja tursk on ju hea. Eks vaatan, mis taga pihta hakkan. 

Mis kala ja liha hinda puudutab, siis on need küll turul soodsamad kui poes. Lisaks näevad nad märgatavalt paremad välja. Peab turulkäigu paar korda nädalas ette võtma!

Muide, olen juba mõnda aega bataadi fänn olnud. Maitselt on mõnusalt magus, aga võrreldes tavalise kartuliga on selle glükeemiline indeks on palju väiksem. Teisisõnu siis: see ei loksuta veresuhkru taset nii nagu tavaline kartul, kuigi on magusam.

Eile küpsetasin portsu bataate valmis. Täna miksisin kokku päris huvitava hommikusöögi: keetsin valmis kaerahelbepudru, vajutasin paar bataadiviilu kahvliga katki ja segasin kaerahelvestega kokku. Peale banaaniviilud, datlid, pähklid ja kaneel. Nagu magustoit!

Erinevad trennid, erinevad tunded

Laupäeva õhtu on vist nädala kõige parem aeg. Olen selline vanainimene, kes eriti väljas ei käi, vaid kobib pärast tööd koju, tõmbab hommikumantli selga ja lösutab niisama. Pole must vist enam väljaskäijat... Laupäevane õpetamine võtab millegipärast nii läbi, et pole lihtsalt mingit jaksu midagi muud teha, isegi kui õpilased on toredad ja tund sujub hästi.

Eile oli nii hea trenn. Üle mõne aja käisin jälle joogas. Mis selle joogaga on? Tõesti. Kella 12st trennist oli veel õhtuni hea tunne sees.

Trennid on nii erineva mõjuga. Teravast ringtreeningust tunnen, et saan energiat, mõte on ärksam ja tahaks nagu ringi sebida. Joogaga on teistmoodi. Nagu oleks juured alla tekkinud, selline maa peal kinni tunne on ja mingi imelik rahu sees. Ma ei tea, kas see on keskkond (küünlad, hämar ruum, juhendaja rahulik hääl) või midagi muud, igaljuhul on see alati pärast joogat nii. Või siis tegelikult mitte alati, vaid ainult pärast head trenni. Infra Joogas pole ma kunagi pidanud pettuma, aga mu spordiklubi jooga kohta ei saa paraku sama öelda. Mustata ka ei taha, aga no pole kaugeltki mitte see. Eelmise pühapäeva trenn ei erinenud oluliselt kooli kekatunni järgsest "ei-viitsi-hästi-lähme-koju" venitamisest. Blah.

Täna oli aga erksama trenni kord. Jooksin lindil tund ja viisteist minutit ning ausalt, raske oli lõpetada. Tegelikult oleks vist kauemgi jooksnud, kui hirmus pissihäda poleks peale tulnud :) Armas vanapaar oli jälle hommikul platsis, nagu ka enamik teisi juba tuttavaks saanud nägusid. 

Olümpialainel olen ka nii, nagu aega leian. Täna oli hea meel soome teatenaiskonna üle - tublid tüdrukud! Eile oli ka Nurmsalul kena hüpe, täna kahjuks nii hästi ei läinud. 

Homme hommikul kavatsen magada, kui saab. Täna hommikul arvas ülemine naaber, et kell 5.30 on täitsa okei nagu karu ringi tatsata. Eriti raske jalaga inimene tundub olevat. Kuid see kellaaeg oli isegi minu jaoks liiga vara, eriti laupäeval. Ehk homme õnnestub paremini. Nüüd lugema ja lebotama!

Armsad inimesed

Viimases postituses mainisin, et tegin tavapärasest pikema ülakehatrenni ja mõtlesin, mis mu lihased järgmisel päeval teevad. No mis nad siis teevad - haiget! Autš. Trenni ajal ei saanud arugi, et neid nii palju piinasin.

Kuid armsatest inimestest. Õnneks on nii palju teistsuguseid inimesi kui näiteks see tige tädi postimajas. Nii, nagu mõned inimesed oskavad ja tahavadki teiste tuju ära rikkuda, avaldavad teised, ja tavaliselt selleks eraldi suurt jõupingutust tegemata, nii suurt positiivset mõju. Selle kallal, kuidas esimesed ära blokkida, pean veel tööd tegema.

Teisipäeval oli mul asja Nukuteatrisse. 

Seda selleks, et kokku saada näitlejanna Sandra Langega ning teha temaga Tervis Plussi jaoks intervjuu. Eesmärk oli teada saada, kuidas Sandra oma päeva sisustab. Kuigi olin veidi pabinas, läks see tunne peagi üle, kui sain aru, kui toreda inimesega tegemist on. 

Sandra oli minu jaoks kuidagi eriti inspireeriv. Temast lihtsalt õhkus sellist soojust ja rahu, et mul oleks raske ette kujutada, et sellise inimese juuresolekul üldse saab halbu mõtteid pähe tulla. 

Igal hommikul jõusaali minnes kohtan üht eakamat paari. Alati võtab härra koha sisse minu kõrvaloleval jooksulindil ja proua meie taga oleval stepperil. Iga kord kui näeme, hüüavad nad oma natuke naljaka aktsendiga Tere hommikust!! (nende emakeel on ilmselt inglise keel). Loodan, et olen ka ise veel mitmekümne aasta pärast selline vilgas ja rõõmsameelne inimene, kes tahab ja jaksab igal hommikul enda tervisele aega võtta. Neid vaadates kohe läheb tuju heaks (kui see mingil põhjusel nii juba ei ole). Või siis veel paremaks. 

Eile leidsin postkastist valentinipäevatervituse Hugh'lt. Selles oli kaart, mille kaanel pilt tornist, kus me kunagi päris algul San Franciscos deidil käisime. Kaardi sisu avaldamisele ei kuulu, midagi peab ka enda teada jääma :) 

Ilusat lähenevat sõbrapäeva ja positiivseid mõtteid!

Natuke tervislikum kook

Hommikust!

Kõigepealt trennidest, et endal meelest ei läheks: eile sörkisin kümne kiltsa jagu jookulindil ja kuulasin "The Hunger Games'i" audioraamatut. Kuulatavad raamatud ja muidugi jutusaated on ikka üks geniaalne väljamõeldis küll. Kui väljas joostes ma mingit muusikat ei igatse ja ka muul ajal pidevalt klappe kõrvas ei hoia, siis lindil joostes on need peaaegu hädavajalikud. Täna aga oli kavas tavapärasest veidi pikem ülakehatrenn - vaatame, mis mu lihased selle peale homme kostavad. 

Aga nädalavahetusel kokkasin midagi head. Suhkrujuttu on igal pool juba tõsiselt palju - põhimõtteliselt seda, kuidas meid ei tee paksuks ja haigeks mitte üldse rasv (ka mitte loomne rasv), vaid hoopis liigsed süsivesikud, sealhulgas suhkur. Ka mesi või agaavisiirup pole tegelikult väga palju paremad kui valge suhkur, kuid veidi siiski. Ma ei ütle, et oma menüüst nüüd suhkru täiesti välja viskan, aga vähendanud olen selle tarbimist küll.

Aga isu oli millegi hea järele. Uurisin netis ringi ja leidsin karaski retsepti, mida natuke täiendasin. Suhkrut panin terve karaski peale ainult ühe supilusikatäie, ülejäänud magusus tuli banaanist.

Banaani-rukkijahukarask seemnetega

Vaja läks: 

80 g täistera rukkijahu

0,5 tl soodat

125 g petti

1 sl suhkrut

1 banaan

20 g võid

25 g päevalilleseemneid

Kokkusegamine oli väga lihtne, kõik sai tehtud käsitsi. Sulatasin või, segasin omavahel jahu ja sooda. Purustasin kahvliga banaani ja segasin kõik ained omavahel kokku. Karask vormi ja 180 kraadi juurde küpsema!

Suhkrut pole tõesti grammigi rohkem vaja. Kes veel eeskujulikum ja tervislikum tahab olla, võib rukkijahu asemel mandlijahu kasutada. 

Täna on plaanis jälle ports tõlkimist - väga huvitav raamat on käsil. Kuna selles on ka palju ahvatlevaid retsepte, võib neid äkki siin blogis ka kohata. Pärastlõunal aga intervjueerin üht Eesti näitlejat. Hoidke silmad lahti!

Mõnusat teisipäeva ja pidage meie suusasprinteritele pöialt!

Nädal numbrites: 3.-9.2

Tegelikult jõuab see postitus ajast ette, sest viimane trenn veel tegemata. Aga kohe lippangi joogasse. 

E: ringtreening jõusaalis

T: puhkus

K: 12.3 km, 1.31 jooksulindil

N: ringtreening jõusaalis

R: "50" jõusaalis - eriti karm, tasub meelde jätta järgmisteks kordadeks!

L: 8.3 km ja 1 tund jooksulindil

P: jooga

Kõhklesin päris kaua, kas minna joogasse või mitte. Pärast eelmist kogemust MyFitnessi joogaga pole ma eriti entusiastlikult meelestatud, sest tol korral olid nii treener kui stiil täiesti mittemidagiütlevad. Sellisest energiast ja enesetundest nagu joogast saama peaks, polnud juttugi. Kuid nüüd on uus klubi ja uus treener - eks näha, kuidas läheb. 

Käiksin kogu aeg InfraJoogas, kui see nii kallis poleks! Ühe korra eest 9 eurot küsida on minu arust ikka liig küll. Kui teistel joogasaitidel ringi vaadata, siis hinnad on igal pool samasugused. Kuukaarti pole ka mõtet osta, sest selleks, et see ära tasuks, peaks vähemalt neli korda nädalas käima, mida ma aga kindlasti ei tee. 

Püsige olümpialainel!

Veel üks film: "Nümfomaania"

Eilehommikune trenn oli julm (kes neid küll välja mõtleb, eks??)! Pärast 20-minutilist intervallijooksu tegin läbi järgmise kava sarjast "50" - igat harjutust siis 50 korda järjest.

See oli päris raske!

Aga tagasi neljapäeva õhtu juurde. Käisime Kairiga kinos, et ära vaadata teine osa "Nümfomaanist".

Esimese olime paar nädalat tagasi ära näinud. Vahetult pärast filmi kehitasime mõlemad nagu õlgu ega osanud täpset seiskohta võtta, mis me sellest siis arvasime. Palju seksi ja vägivalda, aga lugu ju iseenesest täitsa... vaadatav. Otustasime, et tahame ikka teise osa ka ära näha.

Seksi ja vägivalda, eriti viimast, oli teises osas veel rohkem. Kes julmusi ei kannata, jätku see film heaga vahele. Kuid sellest hoolimata meeldis teine osa mulle siiski rohkem. Päris uskumatu, mida selline "haigus" (või ei peakski jutumärke kasutama?) nagu nümfomaania tegelikult tähendab - oma kontrollimatute ihade pärast võib ta unustada oma töö, pere, väikese lapse, kõik muud suhted ja lasta endaga teha täiesti ajuvabu asju, näiteks oimetuks peksta...

Peaosatäitja Charlotte Gainsburg

Naine tundis end selle kõige pärast tegelikult kohutavalt, kuid oli täiesti võimetu iseendaga midagi ette võtma. Tema ainus sõber tegi siiski huvitava tähelepaneku: kui kõike seda oleks teinud mees, kas siis oleks midagi teisiti? Ja nii tegelikult ju ongi. Millegipärast peetakse ühest voodist teise jooksvaid mehi ühiskonnas normaalsemaks kui samamoodi käituvaid naisi. Või mõelgem sellele, kui mitut üksikvanemast isa te tunnete. Okei, nümfomaania on midagi veel palju enamat kui lihtsalt vastutustundetu käitumine, kuid siiski.

Nümfomaania raviks on ainult üks võte ehk sama, mis suitsust või alkoholist vabanemisel - täielik loobumine sõltuvuse allikast. Ka seda peategelane proovis, kuid tulemus oli vaid ajutine. 

Lõpp aga oli minu jaoks täiesti ootamatu. 

Kokkuvõttes - kes jõhkrust ei karda, sellel soovitan kindlasti mõlemat osa vaatama minna. Treilerit saab näha siit. 

Kärsahais köögis

Eile õhtul võtsin end käsile ning mässasin mandlivõiga. Õigem oleks öelda, et tegin seda lausa kaks päeva, sest alustasin eile ja lõpetasin alles täna. Ei, vahepeal ikka magasin ka. Lihtsalt kartsin, et kuna mandite purustamine võtab nii kaua, siis mu blender kuumeneb üle - natuke nagu hakkas juba vastavat lõhna tekkima. Lasin siis masinal puhata ja lõpetasin oma projekti alles täna hommikul. 

Päris suur möllamine on sellega tõesti! Aga meil on ju mandlivõid väga vähestes kohtades müügil ning siis on ka hind meeletu. Kasutasin 100 g mandlite kohta kaks supilusikatäit oliiviõli ning lisasin ka natuke soola. Suure käiamise, mitu korda kannu seinte puhtakskraapimise, uuesti käivitamise ja raputamise peale läks tõesti päris kaua. Tulemus sai selline. 

Pilt pole kõige ahvatlevam, aga maitse on ikka hea. Kuigi pean ütlema, et ökomandlitel, mida kasutasin eelmisel korral, oli mahedam maitse küll. Võib-olla oli oma osa ka oliiviõlil, sest eelmine kord kasutasin kookosõli. Ka selle hind paneb Eestis kahtlema, kas mul ikka on seda niiväga vaja. Mahendus on siin ebaõiglaselt kallis tõepoolest.

Eile sain kätte oma uue tõlkeprojekti. Raamatu pealkirja avalikustada ei saa, aga teema on huvitav - see räägib ühest hetkel maailma vallutavast tervisliku toitumise viisist. Mis viga tööd teha, kui teema huvitab!

Tänane jõusaalitrenn oli selline.. keskpärane. Kuna tahtsin kiirelt tunniga trenni-sisse-tagasi-välja ära käia, tuli aega kokku hoida. Aga uues kohas läheb vahendite ja seadmete asukoha ülesleidmisele ikka aega. Ausalt öeldes on uus klubi minu meelest veidi ebaloogiliselt üles ehitatud. Ka seadmed on natuke liiga üksteise küljes kinni, sest ruumi pole väga palju. Kahjuks ei pannud ma esimest korda Solarises käies seda ka tähele, et seal pole TRX masinat :( 

Nii ma siis käisin seal edasi-tagasi ja püüdsin trennist efektiivse teha. Enamvähem läks korda, aga oleks paremini ka saanud. 

Nüüd õpetama!

Natuke rasvast

Eile võtsin puhkepäeva. Kuna olin päev läbi toas olnud, siis õhtul tegime Kristeliga lihtsalt ühe väikese käigu linna peale, et veidigi õhku saada. Kolasime veidi Apollos kui üllatus-üllatus ja suur ilme, kumbki ei ostnud mitte midagi. Mitte et midagi osta ei oleks, aga hetkel on lihtsalt säästurežiimi aeg. Kuigi näppu jäi paar allahinnatud ja väga asjalikuna tunduvat kokaraamatut, võtsin end kokku ja jätsin need poodi. Kuigi raamat on ikka raamat ja paberilt on ikka kõige mõnusam lugeda, siis tegelikult on ju nett retsepte pilgeni täis. 

See raamat aga vaatas riiulist vastu ning ma kohe ei saanud jätta pilti tegemata. 

Never go to gym without a plan! lugesin just ühest oma lemmikblogidest. Olen täitsa nõus, sest inimesi, kes jõusaalis, klapid peas, niisama varbaid kõlgutavad, on liiga palju ning kahtlustan, et nende "trenni" kasutegur on suhteliselt olematu. Kuid kuna mul lihtsalt ei olnud hetke ja võimalust kava välja mõelda ning niisama tuima näoga end seadmelt seadmele venitada ja eelpool mainitud viisil aega tappa pole ka mõtet, siis lahendasin olukorra jälle TedTalkide ja jooksulindi abil. Kuna tempot väga üles ei kruttinud, vaid sörkisin kerges rasvapõletustsoonis, tegin juba pikema trenni. Kes teab, millal jälle nii palju aega käes on! 

Täna kirjutan aga natuke rasvast. Kunagi, kui korraliku mäe kilosid maha võtsin, tegin seda suures osas rasvast loobumise arvelt. On ju teada, et eriti naistele on rasva vaja. Mina aga sellele tol ajal väga ei mõelnud ning kahandasin oma kaloraaži just rasvaga koonerdades. Täiesti ebamõistlik.

Lugesin hiljuti artiklit Sam Felthamist, kes tegi 21 päeva jooksul läbi järgmise eksperimendi. Ta sõi iga päev 5800 kalorit, ületades oma päevase arvutlusliku energiavajaduse enam kui poole võrra. Lihtsa matemaatilise kalkulatsiooni kohaselt oleks ta 21 päeva jooksul pidanud kaalus juurde võtma 7.3 kg. Tegelikkuses tõusis ta kaal vaid 1.3 kg võrra.

Asja iva oli selles, et suure osa tema 21-päevasest dieedist moodustasid rasvad. Hommikuks sõi ta muna, lõhet, ube, lõunaks makrelli, õhtuks rasvast liha. Kõik toidukorrad olid valmistatud kookosõlis. Kõik kolm vahepala koosnesid pähklitest või mandlitest, sisaldades 800-1000 kalorit. Sama palju sööb mõni "dieeditav" naisterahvas kogu päeva jooksul...

Felthami point oli selles, et kalori ja kalori vahele ei saa võrdusmärki panna. Kõik oleneb sellest, MIDA see kalor sisaldab. Ta usub, et praeguse rasvumisepideemia hoopis suuremad süüdlased on hoopis rafineeritud suhkrud ja muud kasutud süsivesikud, mida on pandud absoluutselt igale poole. Vaadake kasvõi mistahes enda külmkapist leiduva toote etiketti, see võib päris üllatav olla. 

Felthami järgmiseks eesmärgiks oli süüa sama pika aja jooksul sama kogus kilokaloreid, mis koosnesid suuremas osas süsivesikutest. Ja tulemus: + 7.1 kilo!

Niisiis, mõtlemiskoht. Kindlasti on ökoloogiliselt kasvatatud avokaado või külmpressitud oliiviõli üks kilokalor rohkem väärt kui magustatud ja töödeldud "tervisliku" müsli või "light" jogurti kilokalor. Ma ei väida, et ise ainult rasvast toituda tahaksin (või selleks suurt vajadust näeksin), kuid on selge, et rasva ei peagi kartma nagu tuld, niikaua kuni see õigetest allikatest tuleb. 

Filmielamu(setu)s

Eile kohtusin üle pika aja Kristeliga, kes oma Soome-Ungari-Slovakkia-Soome ringreisilt tagasi jõudis ning viimase sihtkohana minu pool maandus. Kuna minu sünnipäeval me ei näinud, sain ise valida, mida endale reisilt kingituseks tahan. Kuna olen mõelud, et jube kihvt oleks kunagi Tatrates käia ja Kristel juba sealmaal oli, siis tahtsin midagi, mis selle mäestikuga seotud oleks. 

Soovile olevat kiire lahendus leitud: Tatrate liköör. 

Pudel on uhke, nagu isegi näete. Kraade on selles võlujoogis tervelt 32 ning pudelil lubatakse, et see maitseb tsitruse järgi. Proovisime pisikese tilga võlujooki ära ka. Maitselt oli see midagi maitsestatud viina ja rummi vahepealset. Etiketil on kirjas ka paar kokteiliretsepti, millesse seda segada võiks. 

Õhtul läksime kinno. Valisime välja rohkelt auhinnalaudu koristanud filmi Kohutav ilu (La Grade Beliezza). Algus oli paljulubav: kaunis muusika, ilusad Rooma vaated, ilus ülestuunitud suurlinna kõrgseltskond pidutsemas, vein ojadena voolamas, superstaarid triipu tõmbamas, sassis suhted, kirg ja silmakirjalikkus läbisegi.

Aga igasugune lugu puudus. Variante on ilmselt kaks: kas ma ei saanud selle olemasolust aru või seda ei olnud, sest ei pidanudki olema. 

Kui alguses huvitavana näivad stseenid lihtsalt korduma hakkasid, aga nende vahel mingeid seoseid ei tundunud tekkivat, ammendas see virvarr ennast lihtsalt ära ja film lihtsalt venis, venis ja venis. Olin lõpuks juba päris kärsitu, kell oli palju ja mul tuli tõsine uni peale. 

Kahju, aga mina ei saa küll selle kiidulauluga ühineda, mida see film saanud on. Asi on maitses, maitse üle vaieldakse kõige rohkem... 

Hea uni ja hea söök

Esiteks: ma magasin täna jube hästi! 

Mõtlesin kohe hommikul, miks see nii oli. Vahel tuleb magamamineku ajal lausa hirm peale, et äkki ärkan jälle kell neli ja jäängi üles, ja siis olen järgmisel päeval läbi ja väsinud, ei suuda keskenduda jne. Juba see hirm ise ei lase magada. Eile õhtul voodisse minnes mõtlesin, kuidas ma nooremana nädalavahetuseti ma oma jalga enne kella 10, veel parem, 11, voodist välja ei tõstnud. Meenutasin, kui hea tunne see oli - koolinädalast väsinud, lihtsalt pikutasin, vedelesin, uni oli niiii hea. Mõte sellest oli kuidagi nii lõõgastav. Ei tea, kas sel või mingil muul põhjusel magasin lausa seitse (!) tundi!! Nii hea oli hommikul olla ja on siiani!

Hommik jätkus tavapäraselt jõusaalis. Kujutan ette, et homme annavad mu tagumik ja kõht eriti mõnusalt tunda. Üle pika aja tegin kõhulihasteharjutusi pallil: see harjutus on eriti tõhus! Lisaks muidugi burpeed ja T-kätekõverdused, mis lisaks jalgadele ja kätele mõjuvad eriti hästi ka kerelihastele. 

Pärast jõusaali jooksin läbi postkontorist, kus pidin paar asja ajama. Sattusin päris hämmastava olukorra tunnistajaks. Postkontori klient hakkas teenindajaga täiesti tühja koha pealt õiendama. Inimene oli nii vara hommikul sellist viha täis, et paha oli vaadata. Vaene teenindaja sai lihtsalt niisama pähe. Huvitav, mis on jõudnud uue nädala esimese päeva varajasel hommikul inimese nii tigedaks ajada, et ta peab oma viha nagu s...ämbrist kellegi teise peale välja valama? Kahju, et ta ka teiste päeva ära rikub. 

Täna on aega veidi vabamalt käes. Tegin klientidele selle kuu arved ära, pakkisin viimased asjad lahti ning hakkasin...

... kokkama!

Jep, just nii. Otsustasin vaba aega ära kasutada ja nädalaks toitu valmis teha. Küpsetasin juurikaid, keetsin hunniku pruuni riisi ning tegin valmis ühe mõnusa hummuse. Kui Jawoni kehaanalüüsis käisin, soovitas treener mul taimsetele valkudele natuke rohkem rõhku pöörata. See hummus peaks eesmärki kindlasti täitma. 

Koostisained on sellised: 

Oa-porgandihummus sidrunimahlaga

1 purk valgeid aedube

1 toores porgand

2 küüslauguküünt

2 sl maitsestamata jogurtit

poole sidruni mahl

soola, piprasegu, Cayenne'i pipart

Haki porgand ja küüslauk väikesteks tükkideks. Pane kõik koostisained blenderisse ja lase sel käia, kuni mass ühtlaseks muutub. 

Hummust võib süüa juurikatega, näkileivaga, kasutada dipikastmena jne. Mina määrisin lihtsalt leivale. Päris küüslaugune sai! 

Vaatan, äkki väänan veel päeva jooksul midagi kappi valmis!

Nädal numbrites: 27.1-2.2

See nädal oli tõesti hullumeelselt kiire. Parim hetk oli täna pärast viimase tunni lõppu, kui viimaks jõusaali sain. Jätsin oma nädalast allesjäänud energia jooksulindile ning lahkusin teadmisega, et õhtupoole ma LEBOTAN. Tõsiselt, lebotan. Võtan raamatu voodisse kaasa ja pikutan ega mõtle ühelegi murele. 

Kuna kolisin, on ka klubi uus. Mõtlesin kaua, kas valida Viru või Solarise MyFitnessi vahel. Kuigi Viru on suurem ja rühmatrenne on seal rohkem, jäi peale siiski Solaris. See tundus lihtsalt kodusem ja hubasem ning rühmatundides ma niikuinii kuigipalju ei käi. 

Selle nädala trennid: 

E: 1.10 jooksulindil, 10 km 

T: 45 min ringtreening jõusaalis

K: Tabata

N: BodyBalance

R: 1 tund jooksulindil, 8.5 km  

L: puhkus

P: 1.10 jooksulindil, 10 km 

Nagu näha, suutsin päris tublisti oma trennid ära mahutada. Enamus neist, nagu ikka, varahommikul. Millegipärast on mul vääga keeruline ennast pärast kella 10 hommikul trenni ajada. Inimesed on erinevad - mis kellelegi sobib.

Head algavat uut nädalat!

Nikerdamised

Tere õhtust!

Tulin just töölt. Päeva lõpetas tore kommentaar ühelt õpilaselt, kes pärast tunni lõppu mu juurde tuli ja ütles, et meie tunnid on väga huvitavad ja sisukad. Seda on nii hea kuulda. Vahel mõtlen endal pea lolliks, et vestluskursusele huvitavaid teemasid leida. Olen küsinud ka õpilastelt endilt, millest nad vestelda tahaksid, aga nad on jäävad oma arvamuse avaldamises suhteliselt tagasihoidlikuks... Niisiis peangi enamasti ise nuputama, mis neid tõmbaks. Vahel läheb sellega paremini, teinekord halvemini. Seetõttu on eriti hea, kui keegi tuleb ja sooja sõna ütleb. Ei taha, et mu tunnid oleks sellised, kus niisama igavletaks ja "ära istutaks". 

Hommikul valmistasin ette homsed tunnid ja pakkisin veidi asju lahti. See tähendas tänaseks trennist puhkepäeva, kuna ülejäänud päev läks tunde andes. Juba paar nädalat tagasi panin aga kokku ühe tabata, mille kribasin lihtsalt kiiresti paberile. Pärast trenni viskasin paberi seljakotti ning sinna see jäigi. Kuid nagu mu lihased järgmisel päeval märku andsid, oli see trenn väga tõhus ja tõsine keeper! Nüüd siis, kes teab kui palju aega hiljem, leidsin kokkukäkerdatud paberinutsaka üles ja üritasin sellelt midagi välja veerida. 

Tõeline pusle kokkupanek. Kokkuveerimise tulemusena jõudsin sellise trennini: 

Nagu ikka, igat harjutust teen 20 sekundit, siis liigun järgmise juurde. Teen järjest kaks korda 1. ringi, siis kaks korda 2. ringi ning siis kõik sama uuesti. 

Näputööd teen täna veelgi, sest kallil kaasal on peagi sünnipäev ning otsustasin talle veidi isetehtud kaardi näol rõõmu teha. 

Jube tahtmine on täna varakult põhku pugeda. Nii et side lõpp ja nautige pühapäeva!