kolmapäev, 19. veebruar 2014

Kiire käik Helsingisse + õnnitlused emale!

Kõige tähtsamad asjad enne ehk õnnitlused: täna on mu armsa emme sünnipäev. Ning kes muu kui üks KASS peab talle õnnesoovid edastama. 

Palju õnne!!



Tähistada saame seda aga alles esmaspäeval koos vabariigi sünnipäevaga, kui kõik Kerli juures kokku saame. 

Eile tegin kiire käigu Helsingisse: praktiliselt laevast-välja-laeva-tagasi. Käisin ühe väikese iluteenuse järel, mille tagajärjel näen mõnda aega välja nagu koll, aga pärast seda loodetavasti ilusam. Mu sõbranna Liina lubas mulle vastuteeneks ühe tõlketöö eest kulmude püsimeigi teha ning kuna mul vedeles kodus üks poolmuidu saadud laevapilet ning päev oli ka vaba, siis kasutasin juhust. Kuna mu loomulikel kulmudel puudub absoluutselt igasugune värv, aga mingi ilme võiks mu (tavaliselt meigivabal) näol ikka olla, siis on püsimeigil igapäevase pliiatsinühkimise ees suur eelis. Lasin selle teha teist korda ning eelmisel korral püsis tulemus umbes aasta. 

Protseduur on väga sarnane tätoveerimisele, ainult et pinda on vähem. Töö ise ja kõik muu, ka valu, on sarnane. Valuga on kummalised lood: Liina ütles, et mõni ei suuda seda üldse taluda ja jookseb või toolist minema, teised ei pilguta eriti silmagi. Oma heameeleks kuulun viimaste hulka. Arvan, et palju oleneb ka mõtlemisest - kui end tasapisi ette valmistada ja "tätoveerimise" ajal oma ajud millegi muuga tegelema panna, on kõik talutav. Mäletan, et eriline jänespüks polnud ma ka väiksena hambaarstil käies. Ükskord istus kõrvaltoolis üks minust suurem poiss, kes päris kõva häält tegi. Tema arst ütles talle, et vaadaku, kuidas "väiksel tüdrukul" pole häda midagi, aga tema, "suur mees" kisab :D No arvata võib, et ka protseduuri tõsisusel võis mingi roll olla, aga ausalt öeldes pole ma ka muidu kuigi valukartlik.

Tibijuttu jätkates: kulmude püsimeigi miinuspool on see üks nädal, mil õudse näoga ringi tuleb käia. Kulmud on suured ja mustad :D - hoiatuseks neile, kes minuga järgmise viie-seitsme päeva jooksul kohtuma peavad. Aga need kuluvad ning nädala pärast peaks juba normaalset tooni olema. 

Esimestel päevadel pole soovitatav ka kulmudele vett lasta või väga higistada. Täna siis jõusaali ei läinud, vaid selle asemel hoopis hommikul õue jooksma! Väljas on veel piisavalt jahe, et higi lahmama ei hakkaks, kuid tegelikult juba meeldivalt soe. Üle pika aja tegin väljas 8.5 km ringi. Mul pole küll selle vastu midagi, et lumi läinud on ning kui kuulujutud selle kohta, et talv läbi on, paika peavad, siis mina küll ei nuta. See talv läks päris valutult. 



Kommentaare ei ole: