Hommikust!
Kõigepealt trennidest, et endal meelest ei läheks: eile sörkisin kümne kiltsa jagu jookulindil ja kuulasin "The Hunger Games'i" audioraamatut. Kuulatavad raamatud ja muidugi jutusaated on ikka üks geniaalne väljamõeldis küll. Kui väljas joostes ma mingit muusikat ei igatse ja ka muul ajal pidevalt klappe kõrvas ei hoia, siis lindil joostes on need peaaegu hädavajalikud. Täna aga oli kavas tavapärasest veidi pikem ülakehatrenn - vaatame, mis mu lihased selle peale homme kostavad.
Aga nädalavahetusel kokkasin midagi head. Suhkrujuttu on igal pool juba tõsiselt palju - põhimõtteliselt seda, kuidas meid ei tee paksuks ja haigeks mitte üldse rasv (ka mitte loomne rasv), vaid hoopis liigsed süsivesikud, sealhulgas suhkur. Ka mesi või agaavisiirup pole tegelikult väga palju paremad kui valge suhkur, kuid veidi siiski. Ma ei ütle, et oma menüüst nüüd suhkru täiesti välja viskan, aga vähendanud olen selle tarbimist küll.
Aga isu oli millegi hea järele. Uurisin netis ringi ja leidsin karaski retsepti, mida natuke täiendasin. Suhkrut panin terve karaski peale ainult ühe supilusikatäie, ülejäänud magusus tuli banaanist.
Banaani-rukkijahukarask seemnetega
Vaja läks:
80 g täistera rukkijahu
0,5 tl soodat
125 g petti
1 sl suhkrut
1 banaan
20 g võid
25 g päevalilleseemneid
Kokkusegamine oli väga lihtne, kõik sai tehtud käsitsi. Sulatasin või, segasin omavahel jahu ja sooda. Purustasin kahvliga banaani ja segasin kõik ained omavahel kokku. Karask vormi ja 180 kraadi juurde küpsema!
Suhkrut pole tõesti grammigi rohkem vaja. Kes veel eeskujulikum ja tervislikum tahab olla, võib rukkijahu asemel mandlijahu kasutada.
Täna on plaanis jälle ports tõlkimist - väga huvitav raamat on käsil. Kuna selles on ka palju ahvatlevaid retsepte, võib neid äkki siin blogis ka kohata. Pärastlõunal aga intervjueerin üht Eesti näitlejat. Hoidke silmad lahti!
Mõnusat teisipäeva ja pidage meie suusasprinteritele pöialt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar