Nikerdamised

Tere õhtust!

Tulin just töölt. Päeva lõpetas tore kommentaar ühelt õpilaselt, kes pärast tunni lõppu mu juurde tuli ja ütles, et meie tunnid on väga huvitavad ja sisukad. Seda on nii hea kuulda. Vahel mõtlen endal pea lolliks, et vestluskursusele huvitavaid teemasid leida. Olen küsinud ka õpilastelt endilt, millest nad vestelda tahaksid, aga nad on jäävad oma arvamuse avaldamises suhteliselt tagasihoidlikuks... Niisiis peangi enamasti ise nuputama, mis neid tõmbaks. Vahel läheb sellega paremini, teinekord halvemini. Seetõttu on eriti hea, kui keegi tuleb ja sooja sõna ütleb. Ei taha, et mu tunnid oleks sellised, kus niisama igavletaks ja "ära istutaks". 

Hommikul valmistasin ette homsed tunnid ja pakkisin veidi asju lahti. See tähendas tänaseks trennist puhkepäeva, kuna ülejäänud päev läks tunde andes. Juba paar nädalat tagasi panin aga kokku ühe tabata, mille kribasin lihtsalt kiiresti paberile. Pärast trenni viskasin paberi seljakotti ning sinna see jäigi. Kuid nagu mu lihased järgmisel päeval märku andsid, oli see trenn väga tõhus ja tõsine keeper! Nüüd siis, kes teab kui palju aega hiljem, leidsin kokkukäkerdatud paberinutsaka üles ja üritasin sellelt midagi välja veerida. 

Tõeline pusle kokkupanek. Kokkuveerimise tulemusena jõudsin sellise trennini: 

Nagu ikka, igat harjutust teen 20 sekundit, siis liigun järgmise juurde. Teen järjest kaks korda 1. ringi, siis kaks korda 2. ringi ning siis kõik sama uuesti. 

Näputööd teen täna veelgi, sest kallil kaasal on peagi sünnipäev ning otsustasin talle veidi isetehtud kaardi näol rõõmu teha. 

Jube tahtmine on täna varakult põhku pugeda. Nii et side lõpp ja nautige pühapäeva!