Köögitoimkonnas: koopamehe muffinid

Kui muidu olen päris hea küpsetaja, siis muffinitega ei lähe mul tavaliselt kuigi hästi. Vahel nad ei kerki, vahel jäävad nätskeks. Kogu aeg mingi jama. Aeg-ajalt proovin siiski uuesti, äkki olen vahepeal paremaks saanud. 

Seekord tahtsin teha mingi Paleost inspireeritut. Kes Paleost ei tea, siis lühidalt öeldes tähendab see toitumisstiil seda, et süüakse, nagu koopamees kiviajal sõi: ainult looduslikke toiduaineid, mida oli võimalik küttida või korjata. Maailmas on Paleo stiil suurt revolutsiooni tegemas, neid on juba miljoneid, kes selle headest mõjudest räägivad. 

Paleo stiil ei tunnista mingeid teravilja- ega piimasaadusi. On päris üllatav, kui paljudele need kaks asja seedimis- ja muid terviseprobleeme tekitavad. Paleo pooldajate sõnul on asi selles, et need on "uued" toiduained, mida kiviaja inimene polnud näinudki, kuid kuna meie geneetika on suures osas ikka samasugune nagu koopamehel oli, siis pole meie organism valmis neid piisavalt hästi omandama. See-eest on Paleos hästi palju köögi- ja puuvilju, õlisid, pähkleid-seemneid ja liha, kala ja mune.

Ühesõnaga siis: kui tahta ürgaja inimese stiilis küpsetada (ilmselt neil sellist luksust nagu elektriahi küll polnud, aga no koostisainete poolest), siis tuleb vältida jahu ja piima ning nende asemele alternatiivid leida. Teraviljajahu alternatiiviks on tavaliselt mandli- või kookosjahu; piimast võib kasutada mandlipiima. 

Minu Paleostiilis muffinite koostisosad olid järgmised: munad, küpsetatud maguskartul, kookosjahu, rosinad, kookoshelbed ja mitte-niiväga-paleo mõrušokolaad. Selle asemel oleks võinud kasutada ka toorkakaod, aga seda ma ühe katsetuse pärast hankima ei hakanud. 

Lisaks veel kookosõli: nii hea asi! 

Ning kookosjahu. 

Ja banaanid. Maguskartuli võib ka täielikult banaanidega asendada. 

Kogused (umbkaudu): 

1 banaan 

200 g küpsetatud maguskartulit

50 g kreeka pähkleid

väike peotäis rosinaid

paar supilusikatäit kookoshelbeid

20 grammi mõrušokolaadi, tükeldatud

umbes 3 sl kookosõli, sulatatud

umbes 3 sl kookosjahu

1 tl soodat

Segasin kokku kookosjahu ja sooda. Kahvliga tegin katki banaani ja maguskartuli ning segasin need lahtiklopitud munadega. Siis segasin juurde kõik teised ained. Tainas oli jube hea! Ei suutnud näppe eemal hoida. Selle, mis siiski alles jäi, panin kookosõliga määritud muffinivormidesse ning 180 kraadi juures 30 minutiks ahju. 

Mitte mingisugust magustajat polnud vaja, kogu magusus tuli koostisosadest: kookosõlist ja -helvestest, banaanist, maguskartulist, rosinatest.

Ka seekord ei tulnud muffinid sellised suured ja kohevad, teate küll, nagu Ameerikas. Sellised, millest kolmeks päevaks piisab. 

Vaid hoopis sellised pisemad. Nii et pidin neid lausa neli tükki ära sööma. Järgmiseks päevaks jäi veel neli ning see on see vaene õnnetuke, kellest tuli meelde pilt teha, enne kui otsa sai. 

Homme on plaanis midagi soolasemat katsetada. 24.2 on ju ikkagi suur sünnipäev ja selleks puhuks peab midagi meisterdama!