Veel üks film: "Nümfomaania"

Eilehommikune trenn oli julm (kes neid küll välja mõtleb, eks??)! Pärast 20-minutilist intervallijooksu tegin läbi järgmise kava sarjast "50" - igat harjutust siis 50 korda järjest.

See oli päris raske!

Aga tagasi neljapäeva õhtu juurde. Käisime Kairiga kinos, et ära vaadata teine osa "Nümfomaanist".

Esimese olime paar nädalat tagasi ära näinud. Vahetult pärast filmi kehitasime mõlemad nagu õlgu ega osanud täpset seiskohta võtta, mis me sellest siis arvasime. Palju seksi ja vägivalda, aga lugu ju iseenesest täitsa... vaadatav. Otustasime, et tahame ikka teise osa ka ära näha.

Seksi ja vägivalda, eriti viimast, oli teises osas veel rohkem. Kes julmusi ei kannata, jätku see film heaga vahele. Kuid sellest hoolimata meeldis teine osa mulle siiski rohkem. Päris uskumatu, mida selline "haigus" (või ei peakski jutumärke kasutama?) nagu nümfomaania tegelikult tähendab - oma kontrollimatute ihade pärast võib ta unustada oma töö, pere, väikese lapse, kõik muud suhted ja lasta endaga teha täiesti ajuvabu asju, näiteks oimetuks peksta...

Peaosatäitja Charlotte Gainsburg

Naine tundis end selle kõige pärast tegelikult kohutavalt, kuid oli täiesti võimetu iseendaga midagi ette võtma. Tema ainus sõber tegi siiski huvitava tähelepaneku: kui kõike seda oleks teinud mees, kas siis oleks midagi teisiti? Ja nii tegelikult ju ongi. Millegipärast peetakse ühest voodist teise jooksvaid mehi ühiskonnas normaalsemaks kui samamoodi käituvaid naisi. Või mõelgem sellele, kui mitut üksikvanemast isa te tunnete. Okei, nümfomaania on midagi veel palju enamat kui lihtsalt vastutustundetu käitumine, kuid siiski.

Nümfomaania raviks on ainult üks võte ehk sama, mis suitsust või alkoholist vabanemisel - täielik loobumine sõltuvuse allikast. Ka seda peategelane proovis, kuid tulemus oli vaid ajutine. 

Lõpp aga oli minu jaoks täiesti ootamatu. 

Kokkuvõttes - kes jõhkrust ei karda, sellel soovitan kindlasti mõlemat osa vaatama minna. Treilerit saab näha siit.