Kuskil kolm nädalat tagasi juhtus mul väike õnnetus, millest pole siin rääkinud.
Ostsin poest läätsepuhastusvedeliku ja panin õhtul läätsed kenasti likku nagu ikka.
Hommikul läätse silma pannes pidin valust peaaegu et karjuma hakkama. Nagu kõrvetav tuli oleks silmas olnud! Hädaga kraapisin läätse silmast välja, mida pole kuigi lihtne teha, kui põletus ja kipitus on nii tugevad, et mitte midagi ei näe.
Tuli välja, et olin ostnud mingi vale vedeliku, mida kasutatakse läätsede süvapuhastuseks ja mida ei tohi panna tavalisse läätsekarpi vaid erilisse purki, kus on sees pisike metallist osake, mis selle kõrvetava ja sügavpuhastava koostisaine ära neutraliseerib. Enne kuut tundi ei tohi läätse purgist välja võtta.
Seda kõige lugesin sildilt pärast oma punase ja vesise silmaga, kui see veel napilt midagi seletas.
Õnnetuseks oli see mu viimane läätsepaar ja nüüd siis täiesti rikutud.
Siin pole Eestis väljaantud läätseretseptiga midagi peale hakata, nagu apteegis selgus. Tuli uuesti silmaarsti juurde minna.
Alguses olin vihane: miks uuesti arsti juurde, numbrid läätse tugevuse kohta on ju retseptil rahvusvahelised ja neist peaks kõik optometristid ja arstid ühtemoodi aru saama? Sõnad "parem" ja "vasak" võin ma arstile ju ära tõlkida, kõik muu peaks ju sama olema?
Ei, nii need asjad ei käi. Tuli pappi välja käia ja arsti juurde minna.
Kolm nädalat olin poolpime, eelmiseks nädalaks sain lõpuks aja. Nüüd mõtlen, et jumal tänatud, et pidin uued testid tegema, sest selgus, et mu nägemine on päris palju muutunud. Nii põhjalikus silmakontrollis nagu siin pole ma kunagi käinud. Kui pärast üsna pikka testimist arst mulle sobiva läätsetugevuse välja oli selgitanud, pani ta mulle pähe prillid, milles oli mu senine läätsetugevus ning pärast seda prillid, mis olid uue tugevusega.
Vahe oli suur. Ma ei tea, kuidas ma vanadega üldse hakkama sain.
Arst veel küsis, kuidas ma üldse ilma läätsedeta kolm nädalat elasin ja naljatas, et tema vastuvõtu ülesleidmine võttis mul ilmselt päris kaua aega. Siis küsis natuke tõsisemalt, et ega ma ju niimoodi poolpimedama pimedas rattaga ei sõida (nägi, et mul oli rattakiiver kaasas). Mina muidugi vastasin, et e-e-eii, ei sõida... Valetaja selline.
Igatahes nüüd ma näen jälle! Ja vähemalt pooleks aastaks on elu muretu, sest sain kolm karpi läätsesid kohe kaasa, samas kui Eestis ja Soomes võttis nende tegemine alati mõned nädalad aega.
Muudame teemat.
Eile oli USA iseseisvuspäev. Siin on see suur grillimise ja tšillimise pidu, ollakse sõprade ja perega õues, süüakse ennast lolliks ja lastakse rakette. Sotsiaalselt saamatud nagu me oleme, sõpru meil pole ja H pole eriline oma maa patrioot. Käisime niisama natuke õues, aga millegi erilisega ei tähistanud. Kuna ilm oli hea, siis lugesime natuke õues oma raamatuid ja käisime söömas.
Kuidas sa ikka mänguväljakust turnimata mööda lähed? Ei lähe ju.
Hilisõhtul ronisime oma kõrgema kodutänava otsa, et õhtust ilutulistamist vaadata. El Cerrito on küla, siin oma ilutulestikku polnud, aga Richmondi, Berkeley ja San Francisco tuled paistsid meile kätte.
Facebookist näen, et Eestisse on ka suur suvi jõudnud! Varasematel aastatel pole ma inimeste postitustes suve ja muu aja vahel nii suurt muutust tähele pannud nagu sel aastal. Ilmselt on asi selles, et olen ise eemal... Aga nautige teie oma suve, see on teil ilmselt päris mitu kraadi soojem kui meie oma siin.
Olge mõnusad!
Ostsin poest läätsepuhastusvedeliku ja panin õhtul läätsed kenasti likku nagu ikka.
Hommikul läätse silma pannes pidin valust peaaegu et karjuma hakkama. Nagu kõrvetav tuli oleks silmas olnud! Hädaga kraapisin läätse silmast välja, mida pole kuigi lihtne teha, kui põletus ja kipitus on nii tugevad, et mitte midagi ei näe.
Tuli välja, et olin ostnud mingi vale vedeliku, mida kasutatakse läätsede süvapuhastuseks ja mida ei tohi panna tavalisse läätsekarpi vaid erilisse purki, kus on sees pisike metallist osake, mis selle kõrvetava ja sügavpuhastava koostisaine ära neutraliseerib. Enne kuut tundi ei tohi läätse purgist välja võtta.
Seda kõige lugesin sildilt pärast oma punase ja vesise silmaga, kui see veel napilt midagi seletas.
Õnnetuseks oli see mu viimane läätsepaar ja nüüd siis täiesti rikutud.
Siin pole Eestis väljaantud läätseretseptiga midagi peale hakata, nagu apteegis selgus. Tuli uuesti silmaarsti juurde minna.
Alguses olin vihane: miks uuesti arsti juurde, numbrid läätse tugevuse kohta on ju retseptil rahvusvahelised ja neist peaks kõik optometristid ja arstid ühtemoodi aru saama? Sõnad "parem" ja "vasak" võin ma arstile ju ära tõlkida, kõik muu peaks ju sama olema?
Ei, nii need asjad ei käi. Tuli pappi välja käia ja arsti juurde minna.
Kolm nädalat olin poolpime, eelmiseks nädalaks sain lõpuks aja. Nüüd mõtlen, et jumal tänatud, et pidin uued testid tegema, sest selgus, et mu nägemine on päris palju muutunud. Nii põhjalikus silmakontrollis nagu siin pole ma kunagi käinud. Kui pärast üsna pikka testimist arst mulle sobiva läätsetugevuse välja oli selgitanud, pani ta mulle pähe prillid, milles oli mu senine läätsetugevus ning pärast seda prillid, mis olid uue tugevusega.
Vahe oli suur. Ma ei tea, kuidas ma vanadega üldse hakkama sain.
Arst veel küsis, kuidas ma üldse ilma läätsedeta kolm nädalat elasin ja naljatas, et tema vastuvõtu ülesleidmine võttis mul ilmselt päris kaua aega. Siis küsis natuke tõsisemalt, et ega ma ju niimoodi poolpimedama pimedas rattaga ei sõida (nägi, et mul oli rattakiiver kaasas). Mina muidugi vastasin, et e-e-eii, ei sõida... Valetaja selline.
Igatahes nüüd ma näen jälle! Ja vähemalt pooleks aastaks on elu muretu, sest sain kolm karpi läätsesid kohe kaasa, samas kui Eestis ja Soomes võttis nende tegemine alati mõned nädalad aega.
Muudame teemat.
Eile oli USA iseseisvuspäev. Siin on see suur grillimise ja tšillimise pidu, ollakse sõprade ja perega õues, süüakse ennast lolliks ja lastakse rakette. Sotsiaalselt saamatud nagu me oleme, sõpru meil pole ja H pole eriline oma maa patrioot. Käisime niisama natuke õues, aga millegi erilisega ei tähistanud. Kuna ilm oli hea, siis lugesime natuke õues oma raamatuid ja käisime söömas.
Kuidas sa ikka mänguväljakust turnimata mööda lähed? Ei lähe ju.
Hilisõhtul ronisime oma kõrgema kodutänava otsa, et õhtust ilutulistamist vaadata. El Cerrito on küla, siin oma ilutulestikku polnud, aga Richmondi, Berkeley ja San Francisco tuled paistsid meile kätte.
Facebookist näen, et Eestisse on ka suur suvi jõudnud! Varasematel aastatel pole ma inimeste postitustes suve ja muu aja vahel nii suurt muutust tähele pannud nagu sel aastal. Ilmselt on asi selles, et olen ise eemal... Aga nautige teie oma suve, see on teil ilmselt päris mitu kraadi soojem kui meie oma siin.
Olge mõnusad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar