Sain oma passi ja uue ID-kaardi kätte juba eile. Alles nüüd võib vist öelda, et mul on päriselt uus nimi! Aega läks, aga asja sai.
Juhtus nii, et konsul saatis mulle eile poole päeva ajal meili, et ta on SF-sse tulemas ning kas ma saaks temaga täna (eile) kokku saada. Olin just linnas, nii et läks hästi. Leppisime kokku koha ühe hotelli lobbys. Samal ajal tuli oma passi kätte saama ka teine minu kaasmaalane, kuskil 50ndates härra. Saime hea jutu peale. Mees, kes pole mitte kunagi Eestis elanud, räägib sulaselget ja puhast eesti keelt - küll aktsendiga, aga siiski.
Tema vanemad olid sõja ajal USAsse tulnud (mitte küll koos), 1940ndate lõpus tutvunud ning Californiasse kolinud. Mu uus tuttav oligi siin sündinud, noorena vanematega erinevates USA osariikides ning muuhulgas Jaapanis ja Rootsis elanud. Vanemad rääkisid temaga alati eesti keeles. Uskumatu ja nii tore.
Dokumendid käes, suunasime hr Kimuraga sööma ja ühele veinile. Pidi ju tähistama.
Olime näljast tõesti nõrkemas. Leidsime restorani Fisherman's Warfil, alati kiirest ja turiste täis piirkonnast, aga mulle seal väga meeldib - kohe lahe ääres, vaated on ilusad ja söögikohtades väga hea kala ja mereelukate valik. Selles restoranis, kuhu läksime, küpsetati kohapeal saiu, vaadake neid nikerdisi:
Seekord jäid siiski poodi.
Tagasiteel metroos nägime igasuguseid põnevaid inimesi. Näiteks selliseid:
Sarvilised loomad metroos!
Selgus, et pühapäevahommikune triatlon algab varem kui arvasin ja mind võetakse kodust peale kell 5.15. Äratus siis 4.45? Miks ka mitte... Pannkoogipühapäev jääb seekord ära.
Järgmises postis aga pikemalt suurest sündmusest USA ajaloos - reedel võeti vastu otsus homoabielude legaliseerimise kohta. Maailm on nüüd natuke parem koht kõigile.
Eriti armas oli Valge Maja Instagrami pilt:
Aga kõigest sellest peagi.
Head nädalavahetuse jätku!
Juhtus nii, et konsul saatis mulle eile poole päeva ajal meili, et ta on SF-sse tulemas ning kas ma saaks temaga täna (eile) kokku saada. Olin just linnas, nii et läks hästi. Leppisime kokku koha ühe hotelli lobbys. Samal ajal tuli oma passi kätte saama ka teine minu kaasmaalane, kuskil 50ndates härra. Saime hea jutu peale. Mees, kes pole mitte kunagi Eestis elanud, räägib sulaselget ja puhast eesti keelt - küll aktsendiga, aga siiski.
Tema vanemad olid sõja ajal USAsse tulnud (mitte küll koos), 1940ndate lõpus tutvunud ning Californiasse kolinud. Mu uus tuttav oligi siin sündinud, noorena vanematega erinevates USA osariikides ning muuhulgas Jaapanis ja Rootsis elanud. Vanemad rääkisid temaga alati eesti keeles. Uskumatu ja nii tore.
Dokumendid käes, suunasime hr Kimuraga sööma ja ühele veinile. Pidi ju tähistama.
Olime näljast tõesti nõrkemas. Leidsime restorani Fisherman's Warfil, alati kiirest ja turiste täis piirkonnast, aga mulle seal väga meeldib - kohe lahe ääres, vaated on ilusad ja söögikohtades väga hea kala ja mereelukate valik. Selles restoranis, kuhu läksime, küpsetati kohapeal saiu, vaadake neid nikerdisi:
Pärast käisime veel Fisherman's Warfil veidi ringi. Leidsin paar ägedat T-särki. Esimene näiteks mõnele meeleheitel koduperenaisele, teine mu emale:
Seekord jäid siiski poodi.
Tagasiteel metroos nägime igasuguseid põnevaid inimesi. Näiteks selliseid:
Sarvilised loomad metroos!
Selgus, et pühapäevahommikune triatlon algab varem kui arvasin ja mind võetakse kodust peale kell 5.15. Äratus siis 4.45? Miks ka mitte... Pannkoogipühapäev jääb seekord ära.
Järgmises postis aga pikemalt suurest sündmusest USA ajaloos - reedel võeti vastu otsus homoabielude legaliseerimise kohta. Maailm on nüüd natuke parem koht kõigile.
Eriti armas oli Valge Maja Instagrami pilt:
Aga kõigest sellest peagi.
Head nädalavahetuse jätku!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar