Hei!
Täna räägin korvpallist.
Kuigi kooliajal oli see mu lemmiktrenn nr 2 (kergejõustiku järel) ja mängida meeldiks mulle tegelikult siiani, kui võimalust oleks, siis pärast kooli lõpetamist olen ma ise palliplatsile väga harva sattunud.
Aga nüüd on põhjust kossu telekast vaadata, sest kohalik Oaklandi tiim Golden State Warriors on jõudnud NBA finaali. Seda ligi pärast 40 aastat! Hull lugu. Telekat meil aga pole, niisiis jälgime seisu kas netist (otseülekandeid siin küll pole - ega see Eesti ei ole!) või kui juhtume, siis mõnes baaris.
Nüüd on käes NBA finaalid. Golden State Warriors võitleb ja võistleb esikoha pärast. See on SUUR ASI ja kõigile päris uskumatu pärast kõiki neid aastaid, mil nad pole finaalile isegi ligilähedale jõudnud.
Golden State Warriors on finaalis vastamisi Clevelandiga. Meeskonnad on väga väga võrdsed. Praegu on finaalseeriast mängitud kolm mängu, seis on 2:1 Clevelandi kasuks, aga kõik mängud on nii võrdsed olnud, et valus on vaadata. Üks võidab teise paaripunktise vahega.
Kui me muidu erilised kossufännid pole, siis pühapäeval sattusime pooljuhuslikult ühte söögikohta, kus parasjagu telekast ülekannet näidati. Mis siis ikka, mugandusime ka siis zone'i sisse ja asusime vaatama. Meeletult tasavägine mäng oli. Praktiliselt viimasel sekundil viskas GS viigistava korvi, mis viis nad lisaajale. Rahvas selles baaris oli HULLUMAS. Ja kui meie olime tulnud siis ühe võileiva ja ühe salati järele, siis saime sellest hullusest kiiresti kaasa haaratud ja röökisime sama meeletult nagu tõsised asjatundjad, kes olid tulnud siia mitte sööma, vaid päriselt mängu vaatama.
Lisaajal Golden State aga ikkagi kaotas.
Aga kõik pole veel läbi. Selleks, et finaalseeria võita, peab üks meeskond saama teise üle vähemalt neli võitu. Nagu ütlesin, Cleveland juhib seeriat hetkel 2:1.
Täna on järgmine mäng. Ma ei tea, kas me seda kusagil vaatame või mitte, aga kui kodus oleme, siis oma naabrite kisa järgi võime oletada, kes parasjagu korvi viskas. Need mehed on hullud, ma ei tea, kuidas keegi üldse nii hullu häält tekitada suudab. Ja see ei puuduta ainult korvpalli. Nad kogunevad igal õhtul ühe tüübi poole (õnneks mitte meie vahetu naaber, vaid hiinlasest papi on vahepeal), joovad umbes kümme liitrit õlut näkku ja lasevad häälepaeltel kõlada, isegi siis kui kossumäng pole. Mistahes sport näib sobivat. Pärast eilset metsloomataolist röökimisseeriat oletasime Hugh'ga, mida küll hetkel telekast vaadata on. Võib-olla iluuisutamist? Keegi keeras kolmekordse axeli metsa?
Igatahes, põnev mäng on õhtul ees. Loodan, et Golden State võidab. Hugh, vana reetur, on Clevelandi poolt, kuna seal mängib tema lemmikmängija Lebron James. Mina hoian ikka kodustele pöialt.
Täna räägin korvpallist.
Kuigi kooliajal oli see mu lemmiktrenn nr 2 (kergejõustiku järel) ja mängida meeldiks mulle tegelikult siiani, kui võimalust oleks, siis pärast kooli lõpetamist olen ma ise palliplatsile väga harva sattunud.
Aga nüüd on põhjust kossu telekast vaadata, sest kohalik Oaklandi tiim Golden State Warriors on jõudnud NBA finaali. Seda ligi pärast 40 aastat! Hull lugu. Telekat meil aga pole, niisiis jälgime seisu kas netist (otseülekandeid siin küll pole - ega see Eesti ei ole!) või kui juhtume, siis mõnes baaris.
Nüüd on käes NBA finaalid. Golden State Warriors võitleb ja võistleb esikoha pärast. See on SUUR ASI ja kõigile päris uskumatu pärast kõiki neid aastaid, mil nad pole finaalile isegi ligilähedale jõudnud.
Golden State Warriors on finaalis vastamisi Clevelandiga. Meeskonnad on väga väga võrdsed. Praegu on finaalseeriast mängitud kolm mängu, seis on 2:1 Clevelandi kasuks, aga kõik mängud on nii võrdsed olnud, et valus on vaadata. Üks võidab teise paaripunktise vahega.
Kui me muidu erilised kossufännid pole, siis pühapäeval sattusime pooljuhuslikult ühte söögikohta, kus parasjagu telekast ülekannet näidati. Mis siis ikka, mugandusime ka siis zone'i sisse ja asusime vaatama. Meeletult tasavägine mäng oli. Praktiliselt viimasel sekundil viskas GS viigistava korvi, mis viis nad lisaajale. Rahvas selles baaris oli HULLUMAS. Ja kui meie olime tulnud siis ühe võileiva ja ühe salati järele, siis saime sellest hullusest kiiresti kaasa haaratud ja röökisime sama meeletult nagu tõsised asjatundjad, kes olid tulnud siia mitte sööma, vaid päriselt mängu vaatama.
Lisaajal Golden State aga ikkagi kaotas.
Aga kõik pole veel läbi. Selleks, et finaalseeria võita, peab üks meeskond saama teise üle vähemalt neli võitu. Nagu ütlesin, Cleveland juhib seeriat hetkel 2:1.
Täna on järgmine mäng. Ma ei tea, kas me seda kusagil vaatame või mitte, aga kui kodus oleme, siis oma naabrite kisa järgi võime oletada, kes parasjagu korvi viskas. Need mehed on hullud, ma ei tea, kuidas keegi üldse nii hullu häält tekitada suudab. Ja see ei puuduta ainult korvpalli. Nad kogunevad igal õhtul ühe tüübi poole (õnneks mitte meie vahetu naaber, vaid hiinlasest papi on vahepeal), joovad umbes kümme liitrit õlut näkku ja lasevad häälepaeltel kõlada, isegi siis kui kossumäng pole. Mistahes sport näib sobivat. Pärast eilset metsloomataolist röökimisseeriat oletasime Hugh'ga, mida küll hetkel telekast vaadata on. Võib-olla iluuisutamist? Keegi keeras kolmekordse axeli metsa?
Igatahes, põnev mäng on õhtul ees. Loodan, et Golden State võidab. Hugh, vana reetur, on Clevelandi poolt, kuna seal mängib tema lemmikmängija Lebron James. Mina hoian ikka kodustele pöialt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar