Tsauki!
Elu läheb siin tasapisi.
Eelmise nädala trennidele sain head tagasisidet ja üks trennis käinud naine tegi ettepaneku, et võiksin ka tema kodu lähedal Oaklandis mõne trenni teha talle ja ta sõbrannadele. Jei! Muidugi teen hea meelega, esimene trenn on juba homme.
Hugh, kes minuga reedeses trennis kaasas oli, ütles, et minust on kohe näha, et mulle meeldib seda tööd teha. Meeldib küll, jah, kui inimesed on toredad. Täpselt nagu õpetajana olenes nii palju neist, keda õpetasin, nende suhtumisest. Kui tunned, et sind hästi vastu võetakse, on väga lahe.
Eelmisel reedel, enne oma esimesi trenne, olin sabinas küll, aga kui trennijad kohale jõudsid ja smalltalkima hakkasime, läks pinge üle. Sülitan kolm korda üle vasaku õla ja loodan, et see pole illusioon, et siin on inimesed tõesti sõbralikud ja positiivsed. Näiteks Eestis tundub mulle ikkagi, et paljudel on kohe valmis selline ärapanemise poos, mis minusugust s...häda hirmutab juba ette. Siin pole väga seda kohanud ning mida positiivsemaid kogemusi tuleb, seda julgemaks ma ise ka lähen. Suhtlusfoobik nagu ma olen, on mul sellist tagasisidet väga vaja.
Täna käisin aga ise ka ühes uues trennis. Ka treener peab õppima. Hea meelega täiendaksin ennast veel mitmel muul alal - sangpommi-, tõstmise-, spinningu ja veel saja muu treenerina, aga kõik see tahab finantsi ning peab hetkel ootama. Kuid täna käisin jõutõstmise lühikursusel.
Just sellisel, mida olümpialgi tehakse. Nimi ka olypic weight lifting. Üks näide on siin.
Tegelikult pole tõstmises mulle midagi uut, sest neid tõsteid sai Crossfitiski päris palju tehtud. Aga et ma juba ammu CF-s pole saanud käia, siis tahtsin mälu värskendada.
Need, kes eriti jõusaalis ei käi või tõstmisega kuigi palju kokku pole puutunud - ärge pikali kukkuge. See on täiesti normaalne sport, ma ei hakka meheks muutuma hulluks minema. Tõsted on suurepärased kogu keha koormavad harjutused. Kindlasti olen ma seni liiga palju aeroobsele trennile keskendunud ning jõud on minu jaoks alati tagaplaanil olnud, see viga tahab parandamist! Üldse julgustan kõiki, kes seni ainult jooksmise või kõndimisega tegelenud, natuke ka oma jõule mõtlema. Mitmekülgsus on väga oluline.
Tegime poolteist tundi erinevaid tõsteid. Neljapäeval on teine osa. Ootan juba põnevusega, aga järgmisse tundi lähen kindlasti rohkem söönuna, sest täna kulusid viimased pool tundi kõhukorina saatel ja mõeldes, mida ma küll pärast trenni söön.
Teine teema. Äkki mäletate, rääkisin siin ühest soome keele kursusest, mida koostan. Olen kõik slaidid, tekstid ja helisalvestised juba ammu valmis teinud, nüüd pidin kursuse udemy lehele üleslaadimiseks kontrollida esitama.
Oii, millised tähenärijad need tüübid on!
Esimene nendepoolne kommentaar: ole emotsionaalsem, küsimuste lõpus tõsta tooni ja väljenda ilmekust! No kuulge, tegemist on haiguste kirjeldustega. Kui emotsionaalselt ma saan väljendada näiteks arsti sõnu: "Teil on kopsupõletik." Või patsiendi sõnu: "Valu on kestnud kaks kuud."
Rõõmust hõisates? Seletasin siis, et esiteks teema paneb siin piirid (ingliskeelsed tõlked olid neil olemas, oleks võinud eeldada, et nad mõistavad seda) ning teiseks, soome keeles ei ole sellist intonatsiooni nagu inglise keeles.
Okei, sellega jäid nad rahule. Järgmine probleem oli heli. Ja seda olen ma tuuninud paremaks ning sellega oma närvid täiesti läbi ajanud. H on mind nii palju aidanud, sest minu väike blond peanupp lihtsalt ei jaga neid audiotöötlemise programme nii nagu peaks. Ausalt hädapätaka tunne tuleb peale ja kardan juba, millal H mulle kõva häälega välja ütleb, et kasva suureks ja õpi ise ka midagi tegema. Õnneks pole seda veel juhtunud, ta on super kannatlik.
Pärast viiendat (!!!) näidistöö saatmist täna hommikul sain viimaks vastuse, et nüüd on hea ja kõlbab avaldada. Nüüd pean kõik 30+ audiot selle näidistöö sarnaseks tuunima. Tulevad meeldivad paar päeva... brrrrr. Mul juba kummitab peas. "Millaista kipu on?" "Onko se pistävää, jomottavaa vai vihlovaa?" Mul on see kursus pealuu sisse kulunud juba ja ma ei taha sellest ausalt öeldes enam mitte midagi kuulda.
Aga lõpp vingumisele! Midagi õpitakse ju igast asjast. Nüüd on mul helitöötlemisest vähemalt mingit aimu ja äkki õppisin ka natuke kannatlikkust, mis pole mu tugevaim külg.
Olge mõnsad!
Elu läheb siin tasapisi.
Eelmise nädala trennidele sain head tagasisidet ja üks trennis käinud naine tegi ettepaneku, et võiksin ka tema kodu lähedal Oaklandis mõne trenni teha talle ja ta sõbrannadele. Jei! Muidugi teen hea meelega, esimene trenn on juba homme.
Hugh, kes minuga reedeses trennis kaasas oli, ütles, et minust on kohe näha, et mulle meeldib seda tööd teha. Meeldib küll, jah, kui inimesed on toredad. Täpselt nagu õpetajana olenes nii palju neist, keda õpetasin, nende suhtumisest. Kui tunned, et sind hästi vastu võetakse, on väga lahe.
Eelmisel reedel, enne oma esimesi trenne, olin sabinas küll, aga kui trennijad kohale jõudsid ja smalltalkima hakkasime, läks pinge üle. Sülitan kolm korda üle vasaku õla ja loodan, et see pole illusioon, et siin on inimesed tõesti sõbralikud ja positiivsed. Näiteks Eestis tundub mulle ikkagi, et paljudel on kohe valmis selline ärapanemise poos, mis minusugust s...häda hirmutab juba ette. Siin pole väga seda kohanud ning mida positiivsemaid kogemusi tuleb, seda julgemaks ma ise ka lähen. Suhtlusfoobik nagu ma olen, on mul sellist tagasisidet väga vaja.
Täna käisin aga ise ka ühes uues trennis. Ka treener peab õppima. Hea meelega täiendaksin ennast veel mitmel muul alal - sangpommi-, tõstmise-, spinningu ja veel saja muu treenerina, aga kõik see tahab finantsi ning peab hetkel ootama. Kuid täna käisin jõutõstmise lühikursusel.
Just sellisel, mida olümpialgi tehakse. Nimi ka olypic weight lifting. Üks näide on siin.
Tegelikult pole tõstmises mulle midagi uut, sest neid tõsteid sai Crossfitiski päris palju tehtud. Aga et ma juba ammu CF-s pole saanud käia, siis tahtsin mälu värskendada.
Need, kes eriti jõusaalis ei käi või tõstmisega kuigi palju kokku pole puutunud - ärge pikali kukkuge. See on täiesti normaalne sport, ma ei hakka meheks muutuma hulluks minema. Tõsted on suurepärased kogu keha koormavad harjutused. Kindlasti olen ma seni liiga palju aeroobsele trennile keskendunud ning jõud on minu jaoks alati tagaplaanil olnud, see viga tahab parandamist! Üldse julgustan kõiki, kes seni ainult jooksmise või kõndimisega tegelenud, natuke ka oma jõule mõtlema. Mitmekülgsus on väga oluline.
Tegime poolteist tundi erinevaid tõsteid. Neljapäeval on teine osa. Ootan juba põnevusega, aga järgmisse tundi lähen kindlasti rohkem söönuna, sest täna kulusid viimased pool tundi kõhukorina saatel ja mõeldes, mida ma küll pärast trenni söön.
Teine teema. Äkki mäletate, rääkisin siin ühest soome keele kursusest, mida koostan. Olen kõik slaidid, tekstid ja helisalvestised juba ammu valmis teinud, nüüd pidin kursuse udemy lehele üleslaadimiseks kontrollida esitama.
Oii, millised tähenärijad need tüübid on!
Esimene nendepoolne kommentaar: ole emotsionaalsem, küsimuste lõpus tõsta tooni ja väljenda ilmekust! No kuulge, tegemist on haiguste kirjeldustega. Kui emotsionaalselt ma saan väljendada näiteks arsti sõnu: "Teil on kopsupõletik." Või patsiendi sõnu: "Valu on kestnud kaks kuud."
Rõõmust hõisates? Seletasin siis, et esiteks teema paneb siin piirid (ingliskeelsed tõlked olid neil olemas, oleks võinud eeldada, et nad mõistavad seda) ning teiseks, soome keeles ei ole sellist intonatsiooni nagu inglise keeles.
Okei, sellega jäid nad rahule. Järgmine probleem oli heli. Ja seda olen ma tuuninud paremaks ning sellega oma närvid täiesti läbi ajanud. H on mind nii palju aidanud, sest minu väike blond peanupp lihtsalt ei jaga neid audiotöötlemise programme nii nagu peaks. Ausalt hädapätaka tunne tuleb peale ja kardan juba, millal H mulle kõva häälega välja ütleb, et kasva suureks ja õpi ise ka midagi tegema. Õnneks pole seda veel juhtunud, ta on super kannatlik.
Pärast viiendat (!!!) näidistöö saatmist täna hommikul sain viimaks vastuse, et nüüd on hea ja kõlbab avaldada. Nüüd pean kõik 30+ audiot selle näidistöö sarnaseks tuunima. Tulevad meeldivad paar päeva... brrrrr. Mul juba kummitab peas. "Millaista kipu on?" "Onko se pistävää, jomottavaa vai vihlovaa?" Mul on see kursus pealuu sisse kulunud juba ja ma ei taha sellest ausalt öeldes enam mitte midagi kuulda.
Aga lõpp vingumisele! Midagi õpitakse ju igast asjast. Nüüd on mul helitöötlemisest vähemalt mingit aimu ja äkki õppisin ka natuke kannatlikkust, mis pole mu tugevaim külg.
Olge mõnsad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar