Tere, kuidas läheb?
Siin tasapisi. Midagi väga erilist juhtunud ei ole. Kolm viimast päeva olen tegelenud ühe liitsõnade projektiga ning praktiliselt ainult ekraani vaadanud. Projekt on pikk, natuke tuimastav, aga tasuv.
Lisaks saab seda tööd suhteliselt sügava keskendumiseta teha, mis annab võimaluse podcaste kuulata. Viimase aja suurimaks lemmikuks on Fat Burning Man. Keda huvitab nn koopamehe eluviis, lihtne ja mõistlik söömine, lihtsad ja kaunistamata trenninipid, see peaks selle podcasti järgi tšekkima.
Kui siin veel trenni- ja toitumishuvilisi liigub, siis veel paar podcastisoovitust mu isiklike lemmikute hulgast:
Balanced Bites
Lift Like A Girl
The Fitcast
Ben Greenfield Podcast
Hiljuti ostsin endale ka Fat Burning Man'i aka Abel Jamesi raamatu "The Wild Diet". Hea lugemine.
On ikka naljakas küll, kui käest ära siin see söömisteema on. Mida rohkem ma loen ja kuulen, seda paremini saan aru, kui normaalne kõik Eestis (ja enamvähem igal pool mujal Euroopas on). Ma ei mäleta, kas olen sellest juba kirjutanud või ei, aga näiteks seesama Abel James rääkis oma raamatus ja vestlussaates, kuidas tegelikult võiks teha järgmisi, enamuse ameeriklaste silmis "hullumeelseid" asju:
Meenub veel ühe eestlase lugu sellest, kuidas tema õelaps oli koolis õuna koos seemnetega ära söönud, mille peale teised lapsed paanikas kiirelt õpetaja kohale kutsusid, sest klassikaaslane surevat nüüd ilmselt kohe ära.
Kurb, et selliseid asju peab inimestele õpetama. Aga eks see on hind, mida see uhke riik oma meeletult kiire arengu eest maksab. Tehnoloogiliselt ja majanduslikult võib ju areng kõva olla, aga et selle kõigega kaasa suuta käia, hakatigi toitu plastmassist tegema, sest kogu aeg on ju kiire-kiire-kiire tööd teha, kasvada, areneda, raha teha. Mis tähendab, et oma burks tuleb lõunapausi ajal drive-thru'st läbi sõites autos kiirelt alla kugistada ja kokaga alla loputada.
Ikka jube hea on olla nii normaalsest maailma osast pärit nagu Eesti seda on. Vähemalt olen ma oma silmaga lehma näinud ja lapsepõlves kana pesast värskelt munetud mune korjanud. Alati oli põnev, mitu muna seekord pesas on! Samuti peenralt porgandeid korjanud, sealsamas vagude vahel veekannus suurema mulla ära loputanud, et saaks selle porgandu kähku ära süüa. Ei tulnud isegi mõttesse seda tuppa pesema või veel hullem, koorima minna.
Üks itaallane ütles, et Itaalias polegi vaja mahetooteid osta, sest niikuinii ongi kõik mahe. Võrreldes USAga kindlasti, ja sama kehtib ilmselt ka Eesti puhul. Kuigi ka meil hakkab kindlasti "plastmasstoidu" osakaal kasvama, samuti topitakse ka meie loomad teravilja ja antibiotse täis.
Nagu Wild Diet'is räägitakse, ei luba paljud Euroopa ja Aasia maad USAst tulnud lihatoodete importida. Ju siis peab hea põhjus olema.
Olen kuulnud ka seda, kuidas näiteks inimesed saavad siin leiva söömisest meeletuid allergiareaktsioone, lööbeid, kõhuhädasid ja teab mida, aga Euroopasse minnes võivad nad kahe nädala jooksul pitsat ja saia süüa ning mitte midagi ei juhtu.
Hugh, kes on mingite toituainete suhtes tundlik, on alati öelnud, et tema tunneb ennast Eesti toitu süües palju paremini ja seedimine töötab nagu kellavärk.
Teemamuutus.
Andke mulle nõu, KUST otsida ühte kadunud dokumenti. Olen oma sünnitunnistuse kusagile nii tarka kohta ära peitnud, et ei leia enam üles. Loomulikult on seda green cardi jaoks vaja. See oli mul kogu aeg kõigi teiste dokumentidega ühes kohas, aga nüüd on lihtsalt minema astunud.
Olen KÕIK kohad, mida pole meie väikses elamises just kuigi palju, läbi otsinud. Riiulid, kastid, sahtlid, kotid. Mida pole, seda pole.
Tellisin nüüd Eestist uue dokumendi. Ilmselt tuleb vana välja hetkel, mil uus dokument kohale jõuab.
Seniks - kindlasti on teilgi vahel midagi nii kadunud olnud, et rohkem kadunud ei saa olla. Öelge mulle absurdseid kohti, kust te oma asju leidnud olete - äkki saan mõne idee, kust otsida.
Siin tasapisi. Midagi väga erilist juhtunud ei ole. Kolm viimast päeva olen tegelenud ühe liitsõnade projektiga ning praktiliselt ainult ekraani vaadanud. Projekt on pikk, natuke tuimastav, aga tasuv.
Lisaks saab seda tööd suhteliselt sügava keskendumiseta teha, mis annab võimaluse podcaste kuulata. Viimase aja suurimaks lemmikuks on Fat Burning Man. Keda huvitab nn koopamehe eluviis, lihtne ja mõistlik söömine, lihtsad ja kaunistamata trenninipid, see peaks selle podcasti järgi tšekkima.
Kui siin veel trenni- ja toitumishuvilisi liigub, siis veel paar podcastisoovitust mu isiklike lemmikute hulgast:
Balanced Bites
Lift Like A Girl
The Fitcast
Ben Greenfield Podcast
Hiljuti ostsin endale ka Fat Burning Man'i aka Abel Jamesi raamatu "The Wild Diet". Hea lugemine.
On ikka naljakas küll, kui käest ära siin see söömisteema on. Mida rohkem ma loen ja kuulen, seda paremini saan aru, kui normaalne kõik Eestis (ja enamvähem igal pool mujal Euroopas on). Ma ei mäleta, kas olen sellest juba kirjutanud või ei, aga näiteks seesama Abel James rääkis oma raamatus ja vestlussaates, kuidas tegelikult võiks teha järgmisi, enamuse ameeriklaste silmis "hullumeelseid" asju:
- Lasta lastel käsipidi mullas ja liivas mängida ja põlvi veriseks kukkuda ja mitte paaniliselt igat jumala batsilli karta
- võtta oma koduaiast põõsa küljest vaarikas või mustikas ja see ära süüa
- süüa "ebanormaalse" kuju ja värviga köögi- ja puuvilju - tomat ei pea olema perfektselt ümmargune ega õun läikiv nagu "Lumivalgekeses"
- süüa karjamaal heina söönud looma liha ja juua otse (!) lehma seest tulnud piima.
Meenub veel ühe eestlase lugu sellest, kuidas tema õelaps oli koolis õuna koos seemnetega ära söönud, mille peale teised lapsed paanikas kiirelt õpetaja kohale kutsusid, sest klassikaaslane surevat nüüd ilmselt kohe ära.
Kurb, et selliseid asju peab inimestele õpetama. Aga eks see on hind, mida see uhke riik oma meeletult kiire arengu eest maksab. Tehnoloogiliselt ja majanduslikult võib ju areng kõva olla, aga et selle kõigega kaasa suuta käia, hakatigi toitu plastmassist tegema, sest kogu aeg on ju kiire-kiire-kiire tööd teha, kasvada, areneda, raha teha. Mis tähendab, et oma burks tuleb lõunapausi ajal drive-thru'st läbi sõites autos kiirelt alla kugistada ja kokaga alla loputada.
Ikka jube hea on olla nii normaalsest maailma osast pärit nagu Eesti seda on. Vähemalt olen ma oma silmaga lehma näinud ja lapsepõlves kana pesast värskelt munetud mune korjanud. Alati oli põnev, mitu muna seekord pesas on! Samuti peenralt porgandeid korjanud, sealsamas vagude vahel veekannus suurema mulla ära loputanud, et saaks selle porgandu kähku ära süüa. Ei tulnud isegi mõttesse seda tuppa pesema või veel hullem, koorima minna.
Üks itaallane ütles, et Itaalias polegi vaja mahetooteid osta, sest niikuinii ongi kõik mahe. Võrreldes USAga kindlasti, ja sama kehtib ilmselt ka Eesti puhul. Kuigi ka meil hakkab kindlasti "plastmasstoidu" osakaal kasvama, samuti topitakse ka meie loomad teravilja ja antibiotse täis.
Nagu Wild Diet'is räägitakse, ei luba paljud Euroopa ja Aasia maad USAst tulnud lihatoodete importida. Ju siis peab hea põhjus olema.
Olen kuulnud ka seda, kuidas näiteks inimesed saavad siin leiva söömisest meeletuid allergiareaktsioone, lööbeid, kõhuhädasid ja teab mida, aga Euroopasse minnes võivad nad kahe nädala jooksul pitsat ja saia süüa ning mitte midagi ei juhtu.
Hugh, kes on mingite toituainete suhtes tundlik, on alati öelnud, et tema tunneb ennast Eesti toitu süües palju paremini ja seedimine töötab nagu kellavärk.
Teemamuutus.
Andke mulle nõu, KUST otsida ühte kadunud dokumenti. Olen oma sünnitunnistuse kusagile nii tarka kohta ära peitnud, et ei leia enam üles. Loomulikult on seda green cardi jaoks vaja. See oli mul kogu aeg kõigi teiste dokumentidega ühes kohas, aga nüüd on lihtsalt minema astunud.
Olen KÕIK kohad, mida pole meie väikses elamises just kuigi palju, läbi otsinud. Riiulid, kastid, sahtlid, kotid. Mida pole, seda pole.
Tellisin nüüd Eestist uue dokumendi. Ilmselt tuleb vana välja hetkel, mil uus dokument kohale jõuab.
Seniks - kindlasti on teilgi vahel midagi nii kadunud olnud, et rohkem kadunud ei saa olla. Öelge mulle absurdseid kohti, kust te oma asju leidnud olete - äkki saan mõne idee, kust otsida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar