teisipäev, 2. detsember 2014

Detsembri väljakutse: päev 2 ja natuke nostalgiat

Päevast!

Kuidas läheb?

Minu eilne õhtu oli tore. Amanda tõi mulle paar päeva tagasi väikese kingituse - kihvti aafrika mustriga fair trade'i küünla. Küünlad on üldse meie meestevabas elamises võimust võtmas. Üks mõnus viis pimeduse vastu võidelda on küünlad põlema panna ja paari tassi tee juures juttu ajada. 


Aga Amanda tõi mulle veel midagi. Kes sellist asja mäletab?



Mina mäletan, aga selleks tuleb oma hallidelt ajurakkudelt oma kümneaastane tolmukiht maha pühkida. Nii kaua on sellest möödas, kui viimati šokolaadikalendri ruudukesi sai avada. Nüüd on comebacki aeg! 

Minul on aga detsembrikuu väljakutse teise päeva siht tänaseks täidetud. Muide, kes eile ei saanud tehniliste siia blogisse kommentaari jätta, proovige täna uuesti, probleem peaks lahendatud olema. 

Täna hommikult vedasin ennast välja. Soe on, kraadiklaas näitas nulli. Jooksin umbes paarkümmend minutit ja tegin laste mänguväljakul teised paarkümmend minutit harjutusi: pingile hüppeid, kätekõverdusi, väljaasteid. Tegelikult võtsin veidi kergemalt kui eelmistel päevadel, mil olen päris tublisti sangpommiga rapsinud. Tagumik ja kerelihased on päris valusad, nii et veidi kergem trenn kulus ära. Olen siiralt seda meelt, et väga väheste vahenditega - ja vahel üldse ilma vahenditeta - võib saada väga kõva trenni tehtud. Testitud ja toimib. 

Kõht oli pärast trenni tühi. 


Kunagi oleks ma sellise hommikusöögi peale pikali kukkunud ja ilmselt üldse söömata jätnud, isegi siis, kui see hetkel ainus saadaolev toit oleks olnud. Peekon, nalja teete? Tegelikult on peekon hea. Nagu ka praemuna, avokaado (ka see oli vanasti out mis out), eelmisel päeval ahjus valmis röstitud porgandid ja iga-aastane jõuluaja hitt mandariinid. 

Eile tegi südame soojaks, kui Tallinna CrossFiti tiim mulle meili saatis ja küsis, kuhu ma kadunud olen ja kas kõik on ikka korras. Läksin ju sealt ära siis, kui isegi veel parajas segaduses olin - ei teadnud ma, kuhu lähen ja kui kaua olen ning kas tulen veel tagasi või ei. Njah, nagu ma nüüd oluliselt rohkem teaks... aga siiski. Kuulsin, et nendel on box rahvast täis ja et neil läheb hästi. Mul on siiralt hea meel, et see trenn on Eestis kanda kinnitamas. Sellist tunnet nagu CrossFitis pole ma mitte üheski teises trennis kogenud. Kui ehk kooliaja kergejõustikutrenn välja arvata. 

Detsembrikuu väljakutse on endiselt kõigile avatud ja ootab osalejaid! Lõpetame 2014. aasta tervislikult. 

Kuidas teie täna 30 minutit liikusite?



Kommentaare ei ole: