Detsembri väljakutse: päev 22

Läheneb, läheneb! Mu jõulukalender tühjeneb šokolaadidest ja ainult kaks akent ongi avada jäänud. Lõpuks on ka lumi maha sadanud, nii et lootust on, et jõulud tulevad valged.

Just nii.

Reedel oli meil treenerite koolitus. Päev oli päris pikk: kella üheksast kaheteistkümneni kuulasime teooriat - kõike selle kohta, kuidas olla hea ja edukas treener, kuidas kliendi soovidest aru saada, kuidas teda tulemusteni viia ja kuidas teda mitte minema lasta. 

Pärast panime kõik praktikas käiku. Meid jagati kolmestesse rühmadesse. Üks oli treener, teine klient ja kolmas nii-öelda oponent. Kaks esimest pidid läbi tegema kliendi ja treeneri esimese kokkusaamise ning kolmas jälgis sõnagi lausumata kõrvalt, pani kõik head ja vead paberile kirja ja pärast oli arutelu. 

Mina olin meie rühma esimene treener. Tegin nii hästi kui oskasin. Trenniosa tuli enamvähem hästi välja, aga see lõpp, kus tuleb trenn kokku võtta ja klient ära rääkida, et ta sinult veel trenne ostaks, on raske.  Ma ju pole eriline müüginaine... aga selle oskuseta ei saa seda tööd teha, nii et tuleb õppida. 

Meie rühmas oli ka üks noormees, kes on personaaltreeneri tööd juba poolteist aastat teinud. See paistis ka kohe välja: tema teatas kindlalt ja konkreetselt, et nii, ilma minuta sa vormi ei saa ja mõtle ise, mille tühja-tähja peale sa ilmselt muidu oma raha raiskad, nii et kasuta see parem millegi mõistliku peale. Sellisele otsekohesusele on ilmselt juba päris raske midagi vastu väita. Enesekindlus loeb palju.

Pärast koolitust läksin kohe otse Amanda õe Iida juurde, kus meil pidi oma väike pikkujoulu olema. Iida ja Amanda olid kõvasti kokanud, mu rumeenlastest sõbrad ka omalt poolt üht-teist kaasa toonud. Kuna mina olin päev otsa koolitusel, panustasin veiniga. 

H sai esimest korda elus piparkoogivalmistamisel käe valgeks. Kes see siis Ameerikamaal ikka ise piparkooke teeb või kaunistab. 

Mõned läksid kõrbema ka. Järelikult tuli rohkem glasuuri peale panna. 

Liikumisest: olen kenasti järje peal! Eile võtsin vabalt, käisin pikal, 12 km jalutuskäigul Vanhankaupunginrannas. Ilm oli väga ilus. 

Ja täna hommikul jõusaalis. Saan kõigis meie firma jõusaalides käia - neid on kogu linnas üle kümne kindlasti - ja olengi seda võimalust viimasel ajal palju kasutanud.

Peagi aga Eesti poole!