Tere!
Võib-ola mõtlete, kuidas mul läheb siin.. Soomes?
Jep, pärast kõiki neid California, Hawaii ja jälle California seiklusi tulin Tallinnasse, korjasin oma asjad kaasa ja kolisin Soome oma green cardi ehk USA elamisluba ootama, lootes samal ajal mõistliku töö leida.
Oletasin, et töö leidmine on siin ehk veidi lihtsam kui Eestis. Praeguseks on läinud nii, et olen paaris kohas intervjuul käinud, kuid vastused peaks tulema järgmisel nädalal. Kandideerimissooviavalduste kirjutamine on juba ise täisajaga töö. Kõrvalt võib ilmselt tunduda, et päev otsa kodus olles vahid lage ja sured peagi igavusse. Tegelikult muudkui otsid, surfid, kirjutad, loodad, et äkki näkkab. Ja ongi õhtu. Või nii vähemalt tundub, sest juba kell neli on selline tunne, et peaks vaikselt magama sättima. Aga isegi kui ei vahi lage ja igav ei ole, siis kasutu tunne on küll. Tööle tahaks, tegutseda tahaks, palka tahaks.
Esialgu polnud aimugi, kui kauaks ma siia jään. Sellepärast leppisime kokku, et H tuleb ka siia ja ootame siis koos mu elamisluba. Ta ostis just lennupiletid ära, kui eile tuli info, et mulle anti ametlik luba USAsse kolida. See ei ole veel green card, aga nüüd on mul kõigi kurjade vormimeeste ja -naiste luba minna ja koha peal oma kaarti oodata. Kasvõi homme.
Miks see luba ei võinud kuu aega varem tulla.. oleks kogu see trall ja närvilisus pulmade ümber ära jäänud. Ja oleks ikkagi päris pulmad toimunud. Nüüd jõudsin juba Soome kolida ja töö otsimist alustada. Muidugi oleks variant, et läheksingi nüüd USAsse, aga see oleks jälle kanna pealt ümberpööramine ja jälle suur muutus. Ja H on nüüd pähe võtnud, et tahabki paar kuud Helsingis elada. Ilmselt seda võimalust tõesti niipea uuesti ei tule, nii et see on okei. Mis mulgi selle vastu saab olla, veeta aasta kõige pimedam ja süngem periood siin Põhjamaal?
Esialgse plaani kohaselt läheme USAsse veebruaris või märtsis. Sest kui ma hiljemalt märtsiks USAsse ei lähe, kaotab mu oodatud ja loodetud residendiluba kehtivuse. Mis omakorda tähendab, et kui ma praegu töö leian, pean sealt juba paari kuu pärast ära minema.
No tõesti. Praegu tahaks ühte kohta maanduda, oma elamise lahti pakkida, töö leida ja normaalse inimese moodi elada. AGA. On palju hullemaid asju, mida võiks juhtuda. Tuleb õigetele asjadele keskenduda. Nendele, mis on, mitte nendele, mida pole.
Kuid siinne pimedus on tegelikult päris õudne. Eelmisel nädalal tuli korraks lumi maha, küll oli ilus ja hoobilt palju valgem! Nüüd on sellest alles nii palju.
Äsja nägin Facebookist Mailise ilusaid talvepilte Otepääst. Paluks nüüd siia ka natuke lund ja valgust!
Head 1. adventi!
Võib-ola mõtlete, kuidas mul läheb siin.. Soomes?
Jep, pärast kõiki neid California, Hawaii ja jälle California seiklusi tulin Tallinnasse, korjasin oma asjad kaasa ja kolisin Soome oma green cardi ehk USA elamisluba ootama, lootes samal ajal mõistliku töö leida.
 |
| Veel Dublinis, enne kojulendu |
Oletasin, et töö leidmine on siin ehk veidi lihtsam kui Eestis. Praeguseks on läinud nii, et olen paaris kohas intervjuul käinud, kuid vastused peaks tulema järgmisel nädalal. Kandideerimissooviavalduste kirjutamine on juba ise täisajaga töö. Kõrvalt võib ilmselt tunduda, et päev otsa kodus olles vahid lage ja sured peagi igavusse. Tegelikult muudkui otsid, surfid, kirjutad, loodad, et äkki näkkab. Ja ongi õhtu. Või nii vähemalt tundub, sest juba kell neli on selline tunne, et peaks vaikselt magama sättima. Aga isegi kui ei vahi lage ja igav ei ole, siis kasutu tunne on küll. Tööle tahaks, tegutseda tahaks, palka tahaks.
Esialgu polnud aimugi, kui kauaks ma siia jään. Sellepärast leppisime kokku, et H tuleb ka siia ja ootame siis koos mu elamisluba. Ta ostis just lennupiletid ära, kui eile tuli info, et mulle anti ametlik luba USAsse kolida. See ei ole veel green card, aga nüüd on mul kõigi kurjade vormimeeste ja -naiste luba minna ja koha peal oma kaarti oodata. Kasvõi homme.
Miks see luba ei võinud kuu aega varem tulla.. oleks kogu see trall ja närvilisus pulmade ümber ära jäänud. Ja oleks ikkagi päris pulmad toimunud. Nüüd jõudsin juba Soome kolida ja töö otsimist alustada. Muidugi oleks variant, et läheksingi nüüd USAsse, aga see oleks jälle kanna pealt ümberpööramine ja jälle suur muutus. Ja H on nüüd pähe võtnud, et tahabki paar kuud Helsingis elada. Ilmselt seda võimalust tõesti niipea uuesti ei tule, nii et see on okei. Mis mulgi selle vastu saab olla, veeta aasta kõige pimedam ja süngem periood siin Põhjamaal?
Esialgse plaani kohaselt läheme USAsse veebruaris või märtsis. Sest kui ma hiljemalt märtsiks USAsse ei lähe, kaotab mu oodatud ja loodetud residendiluba kehtivuse. Mis omakorda tähendab, et kui ma praegu töö leian, pean sealt juba paari kuu pärast ära minema.
No tõesti. Praegu tahaks ühte kohta maanduda, oma elamise lahti pakkida, töö leida ja normaalse inimese moodi elada. AGA. On palju hullemaid asju, mida võiks juhtuda. Tuleb õigetele asjadele keskenduda. Nendele, mis on, mitte nendele, mida pole.
Kuid siinne pimedus on tegelikult päris õudne. Eelmisel nädalal tuli korraks lumi maha, küll oli ilus ja hoobilt palju valgem! Nüüd on sellest alles nii palju.
 |
| Tänahommikuselt jooksult |
Äsja nägin Facebookist Mailise ilusaid talvepilte Otepääst. Paluks nüüd siia ka natuke lund ja valgust!
Head 1. adventi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar