esmaspäev, 17. november 2014

Hawaii 2014: Päev 8

Tasapisi, aga järjekindlalt jätkan Hawaii postitamiste seeriat. Äsja lõpetasin Tervis Plussi Hawaii loo kirjutamise, nii et kelles siinne jutt huvi äratas, võib ajakirjast peagi juurde lugeda.



Päris esimesel kohustustest täiesti vabal päeval keerasime autonina Põhja poole, et North Beachi randu avastama minna. Siinsed rannad on lõuna omadest väga erinevad, palju karmimad, tuulisemad ja suuremate lainetega. Algaja surfaja siia ei roni, aga kõvemad tegijad ainult siin käivadki. Talvel võib siin isegi mitmekümnemeetriseid laineid näha.



Hawaiil on tõeliselt lahmakad kilpkonnad! Ühte sellist me Turtle Bay's ka nägime. Tavalisest lemmikloomakesest, kelle taolisi meilgi mõnedes kodudes on, oli see elukas vähemalt kümme korda suurem. Kahjuks ei viitsinud ta meile lähemale loivata, vaid jäi rannast kusagil 15 meetri kaugusele vette hulpima, nii et pildil oleks ta paistnud nagu üks kivi kümnete teiste seas. Turistid olid aga muidugi võlutud ja lasid kaameratel siiski käia.



Edasi läksime vaatama Waimea orgu, mis asus põhjarannikut läbiva Kamehameha tee ääres. Lahe nimi, eks. Veel mõned hawaiikeelsed pärlid: Humuhumunukunukukuapua'a, Humuhumueleele ja Lauwiliwilinukunukuoioi. Kõik tähendavad mingit sorti kalu. Meile õpetati ülikoolis ikka keele ökonoomia põhimõtet, mille kohaselt kõige enam kasutatavad sõnad on keeles kõige lühemad. Oleks ju hullumeelne kasutada "ja" või "aga" tähenduses mõnda kolmekümnetähelist sõna, kuid see ei kehti mitte ainult sidesõnade puhul. Emast, isast või jumalteabmis kõige tavalisematest igapäevaasjadest rääkimiseks ei kasutata tavaliselt kilomeetripikkuseid sõnu. Oletan, et kala on Hawaiil läbi aegade aktuaalne kõneaine olnud, seega jutt keele ökonoomiast on puhas pettus?

Noh, tagasi Waimea juurde.



Põhimõtteliselt on Waimea org suur botaanikaaed, kuhu on üle maailma kokku toodud ja maha istutatud igasuguseid erinevaid taimi.


Botaanikaaeda sisenedes võttis meid vastu selline uhke linnuke. Vaene varblane oli vist näljas, igatahes jooksus ta toitu mugivate külastaja sabas, lootuses, et talle ka midagi poetatakse.



Banaanipuud! Banaanid ei kasva üldse iga suvalise palmi otsas. Palme on erinevate kõrguste, jämeduste ja värvidega. Banaanipuud on madalad, paksud ja tumeroheliste lehtedega.



Lisaks nägime palju selliseid taimi, mis meie inimestel kodus potis kasvavad, seal aga kõrgusid vabas looduses kümneid kordi suurematena. Näiteks nagu see kummipuu, mille sugulane mu vanaemal elutoas kasvab. Võib-olla ei saa sellelt pildilt aru, kui suur see tegelikult oli, igatahes oli vaatepilt kummaline.



Eelviimase päeva seiklused on veel tulemas. Rahulikust jalutuskäigust nagu see siin jäid need küll päris kaugele - läks hoopis suhteliselt ekstreemseks! Sellest peagi.



Kommentaare ei ole: