reede, 10. oktoober 2014

Burpeed. Ja jälle ma kolin!

Tervitus!

Tulin äsja trennist. Võib-olla et oma viimasest CrossFiti trennist Tallinnas. Võib-olla. Kogu nädal on olnud väga segane kõigi oma ärajäänud või muutunud plaanidega, aga kui kõik läheb nii, nagu hetkel kavatsen, siis on tõenäoline, et CrossFit I&M-i ma mõnda aega ei satu. Kahju muidugi, sest olen seal juba kevadest saadik käinud, palju higiseid trenne nautinud ja väga toredate inimestega tuttavaks saanud.

Tänane WOD koosnes kahest harjutusest, mida ma tõesti fännan - kettlebell swingidest ja burpeedest. Mitte just selles mõttes ei fänna, et ma jubedalt naudiks, vere maitse suus, aja peale burpeede tegemist. Või tegelikult, kui nüüd järele mõelda, siis äkki isegi naudin... burpee on omamoodi brutaalne ja masohhistlik harjutus, aga väga tõhus. Enamus meie boksist toob kuuldavale sügava ohke, kui tahvlil päevakavas sõna burpee näeb. Kuigi ma usun, et sellegi taga on tegelikult see "tegelikult-mulle-meeldib-pingutada" tunne. Sest miks siis muudkui tagasi tullakse? Teise osa WOD-ist moodustasid sangpommi swingid. Sangpomm on üks äärmiselt tõhus treeningvahend, millega saab kogu kehale koormust anda. Seega, kaks suurepärast harjutust koos!

Tänane WOD: EMOM
KB Swing
burpee

Kasutasin 16 kg sangpommi ja sain hakkama täpselt 12 ringiga.

Korraks veel nende armsate burpeede juurde. Kui te pole seda harjutust kunagi teinud, siis tasub proovi teha. Kuidas neid teha, saab vaadata minu videost. Ideaalis tuleks üleshüppel ja kätega pea kohal plaks teha.



Kui oled algaja, tee seda harjutust 25 korda ja luban, et saad tossu täiesti välja. Kui harjutus on juba tuttav, võid proovida teha näiteks nii palju burpeesid kui jõuad viie (või kolme) minuti jooksul või osaleda 100 burpee väljakutses.

Pärast seda postitust hakkan ma jälle pakkima. Jälle! Olen oma elus sadamiljon korda kolinud. Mingil hetkel, kui jala püsivalt Soome maha panin, olin nii õnnelik. Mõtlesin, et nüüd püsin paigal. Aga vaatamata näiliselt ilusale elule olid selles ilusas kodus probleemid... ja kui mul avanes võimalus USAsse minna, tegin seda. Parim otsus mu elus. See periood sai aga otsa, sest kool sai läbi. Kolisin Tallinnasse tagasi. Nüüd, kui võimalus USAsse tagasi minna mõneks ajaks päevakorrast maas on, oleksin võinud oma armsasse Tallinna korterisse jääda, aga nüüd lähen ma jälle Soome. Mis värk on? Kas ma ei oska paigal püsida? Ju vist! Erinevates maades elamine on tore. Kui ainult keegi mu asjad ära pakiks ja uude kohta tassiks.


Kommentaare ei ole: