Aitäh Heidile, kes saja blogipäeva mõttega välja tuli. Mulle oli see hea motivaatir kirjutamiseks ja loodan, et lugejad ka sellest üht-teist said. Heidi palus vastata viiele saja blogipäeva väljakutsega seotud küsimusele. Siin on minu vastused.
1. Kas blogisid väljakutse ajal rohkem kui muidu?
Kindlasti!
2. Mis sulle väljakutse puhul meeldis ja mis mitte?
Meeldis, et kui juba lubatud sai, siis tuli teha ka. Isegi siis, kui õhtul oli suur uni peal ja poleks enam viitsinud siia jutustama tulla, tegin seda (tavaliselt) siiski, sest olin ju nii kokku leppinud. Ilma selle väljakutseta oleks nii mõnigi põnev asi jäänud kirja panemata.
Mis ei meeldinud? Kummalisel kombel on vastus sama. Ehk siis: ma pidin seda tegema, sest olin lubanud. Ka siis, kui üldse ei viitsinud.
3. Mida #100blogipäeva väljakutse sulle õpetas?
1) Järjepidevust
2) Seda, et mu jutt jookseb kirjutades palju paremini kui rääkides
3) Seda, et peaaegu alati on, millest kirjutada. Isegi kui mõtlesin, et täna ei juhtunud midagi, siis kirjatüki lõpuks avastasin, et näed, juhtus ikka küll. Blogi hoidis mind iseenda eluga järje peal!
4. Milline #100blogipäeva postitus jäi sulle endale kõige eredamalt meelde?
Päevad 55 ja 56 (mul on hetkel mingi probleem - ei saa siia linki panna!)
5. Kuidas hakkad blogima nüüd, pärast väljakutse lõppu?
Karta on, et muutun jälle veidi laisemaks - just nii, nagu viimased kaks päeva on näidanud. Nii kui 100 ette viskas, oli tunne, et nüüd võib veidi puhata. Kuid proovin siiski vähemalt 3-4 korda nädalas siin endast märku anda.
1. Kas blogisid väljakutse ajal rohkem kui muidu?
Kindlasti!
2. Mis sulle väljakutse puhul meeldis ja mis mitte?
Meeldis, et kui juba lubatud sai, siis tuli teha ka. Isegi siis, kui õhtul oli suur uni peal ja poleks enam viitsinud siia jutustama tulla, tegin seda (tavaliselt) siiski, sest olin ju nii kokku leppinud. Ilma selle väljakutseta oleks nii mõnigi põnev asi jäänud kirja panemata.
Mis ei meeldinud? Kummalisel kombel on vastus sama. Ehk siis: ma pidin seda tegema, sest olin lubanud. Ka siis, kui üldse ei viitsinud.
3. Mida #100blogipäeva väljakutse sulle õpetas?
1) Järjepidevust
2) Seda, et mu jutt jookseb kirjutades palju paremini kui rääkides
3) Seda, et peaaegu alati on, millest kirjutada. Isegi kui mõtlesin, et täna ei juhtunud midagi, siis kirjatüki lõpuks avastasin, et näed, juhtus ikka küll. Blogi hoidis mind iseenda eluga järje peal!
4. Milline #100blogipäeva postitus jäi sulle endale kõige eredamalt meelde?
Päevad 55 ja 56 (mul on hetkel mingi probleem - ei saa siia linki panna!)
5. Kuidas hakkad blogima nüüd, pärast väljakutse lõppu?
Karta on, et muutun jälle veidi laisemaks - just nii, nagu viimased kaks päeva on näidanud. Nii kui 100 ette viskas, oli tunne, et nüüd võib veidi puhata. Kuid proovin siiski vähemalt 3-4 korda nädalas siin endast märku anda.
2 kommentaari:
Aitäh! Minu jaoks oli sinu blogi nendest "100 päevaga" liitunud trenniblogidest, mida ma sel perioodil jälgisin, kõige põnevam. Ilmselt on asi ka selles, et päris 100% treenimisele pühendatud blogid kipuvad minu jaoks üksluiseks muutuma. Sinu elus aga muudkui toimus ja toimus igasuguseid asju. Väga olulisi asju. Tahaksin kindlasti teada, mis nüüd edasi saab :). Seega: jätkata kirjutamist! Hoian pöialt ja veelkord aitäh!
Aitäh, seda on rõõmustav lugeda! Keegi ju üldiselt eriti kommenteerida ei taha/julge/viitsi, niisiis on väga tore positiivset vastukaja saada :)
Postita kommentaar