neljapäev, 25. september 2014

Päev 91: Ametlikult abieluvõimekas ja ikka need double underid

Täna käisin selles majas.


Õnnepalees.
Olen sellest majast ilmselt juba sadu korda mööda kõndinud ja sõitnud ning sageli mõnda pruutpaari või nende külalisi näinud. Täna käisin ka ise seal, sest välismaal abiellumiseks on vaja perekonnaseisuameti dokumenti ehk abieluvõime luba. Loa saamine polnud õnneks kuigi keeruline. Selleks oli vaja ära täita ainult balnkett enda ja tulevase abikaasa isikuandmete kohta. See dokument tuleb veel ka notariaalselt kinnitada. Väike bürokraatia, hinnaga paarkümmend eurot. Vähemalt olen ma abieluvõimekaks tunnistatud. Ahjaa, esimest korda sain hiilata sõnaga "doktor", kui ametnik mu haridustaset küsis :D Kummaline oli küll veidi.

Täna kolasin netis, lootuses leida infot selle kohta, kas doktorikaitsmise oponendile tuleks ka pärast väitlemist kuidagi oma tänu väljendada. Leidsin midagi nii koomilist kui järgmine lause:

"Perinteisiin väitösmenoihin on myös kuulunut, että vastaväittäjän puolisolle lähetetään väitöspäivän jälkeisenä aamuna kukkia kiitokseksi siitä, että työn tarkastamiseen on käytetty perheelle kuuluvaa aikaa."


Eestikeeli: "Oponendi abikaasale tuleks väitlemise järgsel hommikul saata lilli tänuks selle eest, et väitekirja läbitöötamiseks on kulunud perele kuuluvat aega." Ma ei või, see on nii sürr! Kuidas ma saadan lilli tema abikaasale?? Siis peaks ju lastele ka kingitusi saatma (ja neid on mu oponendil neli!). Kõige rohkem aega on minu peale kulutanud juhendajad, neid on mul koguni kolm ja kolme peale on neil lausa 9 last. Kuulge, ma läheksin pankrotti ja isegi mu kuulsad mündipurgid ei aitaks mind hädast välja. Jään siiski vana hea tänukaardi juurde, ma arvan.

Tänasest trennist ka, sest tegemist on siiski trenniblogiga. See oli päris jube. Treener ütles meile juba enne trenni algust, et tõenäoliselt tahab osa meist teda täna pärast trenni maha lüüa. Põhjuseks see, et trenni põhiosa moodustasid kurikuulsad kahekordsed hüppenööri hüpped ehd double underid ehk DU-d.



Kava nägi ette järgmist:

500 DU-d
5x5 Front Squat
500 DU-d

Ajalimiidiks oli DU-de puhul 20 minutit. Kes selle aja sisse 500 ära ei mahutanud, tegi nii palju kui suutis. Lõpuks oli kaheksa inimese hulgas vaid üks, kes 500 hüpet ära jõudis teha. See oli lihtsalt nii masendav. Tegin kaks hüpet ära, nöör jalgades kinni. Järgmised kaks, nöör jalgades kinni. Ma olin vist juba tõsiselt tige... AGA. Mida lõpu poole, seda paremini hakkasid tulema ning mingil hetkel sain vahehüppega juba 10 DU-d tehtud. Jube raske oli küll - nii füüsiliselt, aga veelgi enam, vaimselt, sest kui hakkama ei saa, ajab närvi. Esimese raundi ajal sain kokku vaid 217 hüpet.

Front Squatid tehtud, oli teise raundi aeg. Tõnisel hakkas meist kahju ja ta lühendas aega - 15 minutit DU-sid. Pean tunnistama, et olin ma alguses tige mis ma olin, aga järjest paremini minema hakkas, seda vaatamata vahepeal tehtud kükkidele ja väsimusele. DU-d on puhtalt tehnika küsimus ning neid tuleb harjutada, harjutada, harjutada. Enne 3-nädalast trennipausi hakkasid juba tulema, aga pärast seda oleksin nagu nullist alustanud. Tänane trenn oli lõppkokkuvõttes väga kasulik. Loodan, et ühel päeval oskan korralikult DU-sid teha, võib-olla isegi käte peal seista ja lõuga tõmmata. Tasa ja targu.



Kommentaare ei ole: