Päev 92: Varustust ostlemas

Hommik algas 3 km jooksuga. Ohh, möödas on need mõnusad soojad suvehommikud! Pimedus ja külmakraadid on täiega kohal.

Tegin mõned tunnid tööd, muuhulgas kaks intervjuud. Või siis poolteist. Ühe jupike jääb veel homseks lõpetada. Täna jõudis postkasti ka uus Tervis Pluss. Visake pilk peale minu loole Grete Treierist - tõeliselt armsast tublist ratturist, kes terve eelmise aasta kummalise südamehaiguse käes kannatas. Ja muidugi on lehes ka palju muud põnevat.

Ja siis tegin tõeliselt hea lõunasöögi. Kes ütles, et Paleo järgi söömine on võimatu, mõttetu ja sellega jääb nälga?

Spargel, lehtkapsa-spinati salat, lõhe ja isetehtud pesto. Igal pool pa-a-a-l-ju oliiviõli.

Nädal tagasi sain oma juhendajatelt kingituseks kaks Rademari kinkekaarti. Juba paar päeva tagasi käisin poes luurel, et uurida, millele need hakkama võiksin panna. Kinkekaardid ju lausa põletavad taskus ning kui mulle üldse meeldib midagi šopata, siis spordivarustust. Okei, süüa ka :D Ja vahel kingi. 

Niisiis tõin koju järgmise saagi: paari armsaid Adidase üldtreeningu tosse ja paari Nike'i liibukaid. 

Need tossud on nii armsalt casualid ja kergelt retrod.  Kuigi olen juba ammu tahtnud endale värvilisi tosse, siis lõpuks ostsin ikka need halli hiirekese värvi jalatsid, aga teisest küljest - neid saab ka niisama teksadega kanda. Olen igati rahul. 

Retuusidest oli mul aga konkreetselt puudus käes. USAs käies ostsin ühe paari kihvte halli-valgetriibulisi retuuse ning lubasin oma eelmised, oma kuus-seitse aastat vanad Niked ärateenitud puhkusele. Oi, kui palju kilomeetreid jooksu ja kui raskeid kilosid tõstmist nad minuga kaasa olid teinud. Aga kuna käin peaaegu iga päev trennis, siis oli teist paari ka hädasti vaja. Valisin sellised.

Eriti meeldivad mulle allääres olevad lukud, mis teevad jalgapaneku ja äravõtmise mugavamaks ja mida retuusidel sageli pole.

Teiseks väga tänuväärseks asjaks on lukuga tasku. Ilma taskuteta retuusidega on alati häda, kuhu võtmed panna.

Poeskäiguga ühendasin ka ühe teise käigu: viisin sõrmuse graveerimisse. Leppisime H-ga kokku, et kirjutame sõrmusesse küll kuupäeva, aga lisaks veel midagi, mõne väikse sõnumi, mida me teineteisele eelnevalt ei avalda. Ideede saamiseks kolasin netis ja leidsin päris naljakaid lauseid. Mõned neist väga cheesyd (I love you forever! I adore your eyes! Endless Love), teised jälle päris koomilised (Put that back on! Mine, only mine!) jne. Naljakamatest kaalusin korraks lauset Wrapped around you forever, aga lõpuks otsustasin siiski millegi muu kasuks. Valisin midagi vahepealset - mitte midagi liiga moosist, aga samas ka mitte naljakat.