pühapäev, 14. september 2014

Päev 80: SEB maraton - seekord pealtvaatajana

Hommikul ärkasime päris vara, eriti H jaoks - kuskil pool seitse. Suutsin ta veenda hommikujooksule kaasa tulema. Õhk oli juba täiesti sügise moodi karge, aga jooksime ennast lühikese ja terava jooksuga kiiresti soojaks. 


Hommikusöögiks tegi hr täna praemune, peekonit ja pannkooke. Milline luksus. 

Järgmiseks läksime vanalinna. Täna joosti SEB maraton ja muidugi tahtsin sellest osa saada, olgu või pealtvaatajana. Natuke uimerdamist kodus ja jõudsimegi täpselt esimeste finišeerijate ajaks. 

Üllataval kombel ei tekkinudki mul suurt igatsust rajal olla. Kartsin küll, et hakkab jubedalt kripeldama, aga ei miskit. Ilm oli aga väga kaunis ja jooksuks hea - tänu sellele ning pannkoogilapikule (kuid nagu eelmise aasta kogemusest tean, parajalt nürile) rajaprofiilile oli vähemalt esimese paari-kolmekümne lõpetaja seas meeletu isklike rekordite sadu. 




Väga hea meel oli kunagise trennikaaslase Anu suurepärase jooksu üle! Anu oli finišis teise naisena ning jooksis aja alla kolme tunni. Sain finišis supernaist õnnitleda ja kallistada ka. Anu tunnistas, et on selle tulemuse nimel ikkagi hullu moodi trenni teinud. Ma üldse ei kahtle selles. Juba minu kolme ja poole tunni aeg tähendas päris korralikku treeningut, mis siis veel pool tundi kiirem aeg nõuda võib.

Maratoonarid vaadatud, otsisime vanalinnas kohta, kus H saaks enda blogi jaoks paar võtet teha. Igas potentsiaalselt heas kohas oli muidugi ees kari turiste. Kus turiste polnud, seal oli vari. 


Lõpuks leidsime hea koha kohe Stenbocki maja külje peal. 
Aga see ei jäänud meie viimaseks filmivõtteks. Pärast kojutulekut vahetasin riided ja läksime välja, et saaksin veel ühe eelmise treeningvideoga sarnase video teha. Oleks võinud paremini välja tulla, asendid ei olnud kõige korrektsemad, nii et ma ei tea, kas ma need videod kasutusele võtan. Filmimine ongi hea, et saab oma vigu lähedalt näha ja neid parandada.

Plaanis oli õhtul veel Crossfitti minna, aga olin nii väsinud, et pühkisin selle plaani peast. Ma ei tea, kust see väsimus tuli, aga poolteist tundi päevauinakut oli seekord kindlasti targem valik kui raske trenn. 



Kommentaare ei ole: