Eilne õhtu oli tore. Aseril oli sünnipäev ja käisime õnne soovimas. Jõime natuke veini, sõime Aseri tehtud väga maitsvaid koduseid burgereid ja ajasime niisama juttu. Koju jõudsime juba täiesti normaalsel ajal enne südaööd, nii et igati low-key õhtu, sõna parimas mõttes.
Tänast hommikut alustasin, nagu viimasel ajal tavaks, pisikese jooksuga - ring ümber A Le Coqi staadioni on kolm kilomeetrit pikk. Siis tulin koju ja tegin natuke tööd, kuni "teine vahetus" ka ärkas. Lubasin talle ühe korraliku trenni teha. Läksime Järve jooksurajale ja võimlemisväljakule higi valama. Tegime järgmist:
5 ringi
15 palgi tõstet
15 kükist üleshüpet
15 burpeed
Oli raske, oli! Aga ära tegin. Kükist üleshüpete ajal lõid reie nelipealihased tuld. H oli väga vaevatud olemisega ja piirdus nelja ringiga.
Kuna ta on peaaegu kõik päevad lihtsalt ülimalt tubane olnud, siis täna pidi olema see päev, mille me suuremas osas õues veedame. Wikipedial on praegu konkurss käimas - pildistada erinevaid Eesti kultuurimälestisi, mille pildid Wikipediast veel praegu puuduvad, ja need Wikipediale saata. Pildid pannakse nende leheküljele vastavate kultuurimälestiste juurde üles ja parimad saavad auhinnad. Mis auhinnaks on, seda ei täpsustatud, aga see polegi peamine.
Suur osa väljakuulutaud objektidest oli juba pildistatud, aga mõned dokumenteerimata mälestised veel leidusid. Kuna H on niikuinii fotohuviline, kasutasimegi oma õuesoleku päeva mõne mälestise ülesvõtmiseks. Mälestiste hulka kuulus päris ootamatuid ja isegi suvalisi objekte, mida esmapilgul kultuuriväärtuseks pidada ei oskakski: näiteks suvaline elumaja või mõne tüübi hauakivi.
Mälestised on kõik vastava tunnusega märgistatud. Valisime välja ühe elumaja Gonsiori tänaval ning Kadrioru staadioni. Esimene objekt oli kerge pettumus: lihtsalt eakas viiekordne kivimaja, ei midagi erilist. Aga pildi muidugi tegime. Kadrioru staadion on aga tavainimesele lukus ning seda saime pildistada ainult läbi aiavõre. Nii et väike pettumus.
Aga kui juba seal kandis olime, käisime veel Kadrioru pargis. Nägin esimest korda elus nii lähedalt musti luiki.
Siis käisime veel Pirital, Russalka juures ning viimasena lauluväljakul.
Kuigi päike oli väljas, oli õhk täna päris külm. Ringi kolades oli päris jahe hakanud ja otsustasime enne kojuminekut kusagil oma varbaid soojendada. Käisime Josephines maailma kõige rammusamat, aga ülihead kooki söömas ning pärast seda Elevandis. Vanalinn oli meeletult rahvast täis. Vabaduse väljakule olid homse maratoni jaoks stardikoridor ja sponsorite telgid püsti pandud. Äkki lähen ka homme jooksjatele kaasa elama.
Kohustuslikud 10 000 sammu sai täna igatahes kuhjaga ületatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar