Tere!
Eilne suurepärane kergejõustikuõhtu tõi Eestile teise hõbeda - super sooritus!
Kullast jäi puudu viis meetrit distantsi pikkust, nii tundus, sest mida lähemale finišijoonele, seda lähemale Mägi Husseinile sai. 22-aastasele on aga hõbemedal esimeselt suurelt tiitlivõistluselt suur saavutus ja minu arust on natuke patt, et ta ise just õnnest ei säranud, vaid natuke pettunud näis olevat.
Eile öösel magasin väääga vähe. Korraks käis peast läbi isegi mõte, kas mitte täna Crossfitti minemata jätta, aga kuna lähen nüüd ligi kolmeks nädalaks ära, siis tahan veen nii palju trennis käia kui võimalik. Hea oli, et läksin, sest tegime hullu moodi raske WODi, Frani. Mida raskem, seda nauditavam (mingil masohhistlikul viisil). Nõus?
Enne Frani hajutasime double undereid ja pean tunnistama, hakkab juba tulema küll. Täpselt nagu treener ütles - miski ei hakka iseenesest külge, et ärkad hommikul üles ja oskadki, vaid kõike tuleb harjutada. Nii ka double underitega.
![]() |
| Okei, nii hull see asi ka pole. |
Aga Fran oli karm. Lühike, aga karm. Kas ma ütlesin, karm?
See koosnes kahest harjutusest: thrusteritest ja pull-upidest. Skeem: 21-15-9.
Mina sain thrusteriteks kangile 22 kg ja see oli just selline raskus, millega sain hakkama, mis aga mingil juhul grammigi energiat alles ei jätnud. Oi, kuidas mu reied põlesid! Tunnen nüüd oma reisi päris teravalt igal sammul treppidest käies. Ja muidugi olid Franis esindatud minu igavesed "lemmikud" lõuatõmbed, mida ma ikka endiselt kummilindi abil teen. Tundub, et lõuatõmbed on sees igas trennis, kuhu ma satun.
Lõpetasin WODi ajaga 6.13.
Üldse on selle nädala CF trennid väga rasked olnud, aga seda mõnusamad. Ootame, mis veel homsel pakkuda on...


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar