Pidustused on möödas ja argipäev käes.
Eile oli Crossfitis killer trenn - tegime 7 minutit järjest burpeesid. Huhhh! Maailmarekord olevat 161 kordust, mina küündisin 90ni. Enda auks võin öelda, et ei jätnud ühtegi pausi sisse, vaid tegin kõik ühe soojaga nagu masin. Burpeemasin.
Pärast trenni tegin elu kiireima duši, et kiirelt kiirelt koju EM-i tulla vaatama. Pidid ju meeste 400m tõkkejooksude poolfinaalid olema. Kui olin hullu tormamisega koju jõudnud, selgus, et Zürichis on meeletu torm ja vihm ning kogu üritus edasi lükatud.
Õnneks oli Rasmus Mägi jooksu ootamine seda väärt - uus Eesti rekord ja uus Euroopa tippmark panevad reedet ootama. Järgmiseks tuli oodata kettaheite finaali, mis lükkus ka tunni võrra edasi. Tunnistan, et hakkasin juba vaikselt tukkuma jääma, aga nii ju ei saa! Õnneks hoolitses Kanter selle eest, et magama ei saaks jääda - kaks esimest nirut katset panid kolmandaks minu närvid küll proovile. Ilmselt ei olnud ma ainuke.
Lõpuks siis Gerdile hõbe - ja ikka Hartingi järel. Kahju on sellest, et kuna ka Harting mingit supertulemust ei teinud, oleks tegelikult kuld täiesti reaalne olnud. Aga loomulikult on igasugune medal viit plussi väärt.
Täna pidi mul olema töökohtumine ühe väga põneva inimese intervjueerimiseks. Tegelikult tulin just eile sellepärast Tallinnasse (olin esmaspäeval Otepääl), aga eile õhtul tuli meil, et kokkusaamine on tühistatud. Njah... Homme jälle Lõuna-Eesti poole teele, et üle pika aja oma sugulased üle vaadata. Viimasel ajal on neid bussis istutud tunde päris palju olnud, homme jälle.
Täna on ka EM-l palju, millele kaasa elada: Grit Šadeiko on vähemalt kaks esimest ala väga korralikult teinud ning kohe hakkavad võistlema ka meie odaviskajad - pöidlad pihku!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar