Päev 44: CrossFit ja ehmatus pulmonoloogi juures

Nii mitu korda olen oma postitusi nende sõnadega alustanud, aga mis sa teed, tuleb ennast korrata: jube hea CrossFiti trenn oli :) andke mulle andeks, kes ei viitsi seda juttu lugeda, võib üle hüpata ja pärast esimest pilti lugemist jätkata. Ma mäletan, kuidas ise vanasti mõne crossfitteri blogi lugesin ja mõtlesin, et appi, jälle see CF ja jälle see arusaamatu terminoloogia. Nüüd olen ise samasugune, fänn, aga terminoloogiast saan muidugi aru :D

Soojenduseks tegime täna lisaks tavapärastele kätekõverdustele, dip'idele ja lõuatõmbamistele 5x20 kahekordset hüppenöörihüpet ehk double underit. Hakkab isegi tulema! Kui double undereid esmakordselt proovisin, tundusid need päris ilmvõimatud, aga nüüd juba lubab. Vahehüppega suudan ikka oma 10 korda ära teha. Seda pole palju, kuid areng on märgatav. 

Skilli osas tegime shoulder presse (5x1), push presse (3x4) ja push jerke (5x3). Päris maksimaalsega ei olnud eesmärk pingutada, aga nii "suhteliselt tugevalt". Enda üllatuseks tuli viimane just tehniliselt päris hästi välja. Tegin 32 kiloga. 

Ja WOD!

Trenni minnes mõtlesin, et täna võiks mõni sangpommi ja burpee harjutus olla. Näed siis, soovid lähevadki täide. WOR oli EMOM: American swing (16 kg) ja puhs-up. EMOMi mõte on selline, et esimesel minutil teed ühe swingi ja ühe push-up ning ülejäänud aja lööd oma aja surnuks, kuidas tahad. Teise minuti ajal teed mõlemat harjutust kaks, kolmanda ajal kolm korda jne. Kuni selle hetkeni, kui enam etteantud aja sisse ära ei mahu - siis on trenn lõppenud. 

Algul arvasin, et 16 kg on äkki liiga raske, aga polnudki hullu. EMOMi trennid on selles suhtes naljakad, et alguses käib üks suur passimine ja aja surnuks löömine, aga siis ühel hetkel, täna näiteks 8. ringist alates, läheb järsku raskeks ja on tükk tegu, et aja sisse ära mahtuda. Kui esimeste ringide vahel mökutad niisama, siis viimastel pole hingetõmbamiseks enam sekunditki. 

Sain napilt 11 ringiga hakkama. Huhh!! Olin nii läbi. Läbimärg ja käed värisesid. Äkki mul on CrossFiti allergia?

Allergiatest rääkides: täna käisin oma astma pärast pulmonoloogi juures kontrollis, sest olen pärast Eestisse tagasitulekut natuke liiga sagedasti oma ravimeid pidanud võtma. Tehti ka spirograafia, mis näitas, et mu kopsumaht on 3,85. See on natuke suurem kui minupikkusel keskmiselt (3,6), et eks trennitegu on ka sellele kaasa aidanud. Üldiselt ju astmaatikud suure kopsumahuga ei hiilgagi, kuigi ka erandeid on (vihje: lugege augusti Tervis Plussi!)

Kes pole kunagi spirograafiat teinud, siis see käib nii, nagu alloleval pildil: nina pannakse kinni, toru suhu ning arsti käskluse peale tuleb nii äkki ja nii sügavalt sisse ja välja hingata, kui vähegi võimalik. 

Õnneks selgus arsti juures, et midagi hullu mu astmaga lahti pole, lihtsalt ravim vahetati välja. Kui seni oli mul ravim, mida kasutasin vaid hingamisraskuste korral, siis see uus on kahte moodi kasutatav: võtan sama ravimit nii igapäevaselt (baasravina) kui ka nn hädaolukorras. Hädaolukordi peaks nüüd vähem tekkima. 

Kuna uus inhalaator on teistsugune, õpetati mulle selle kasutamist. Anti ühekordne toru, pidin selle suhu panema ja läbi selle sisse hingama. Oleks keegi öelnud, et see sissehingamisel meeletut kisa teeb! Ma pidin otsad andma! Selline piiksatus, nagu laste vannipardil, aga umbes tuhat korda kõvem. Arstil oli lõbus :D

Kui ma kass oleks, oleks ma ilmselt selline välja näinud. Loodan, et originaalravim nii šokeeriv pole, mõnes avalikus kohas oleks selle kasutamine päris tähelepanuäratav.