Päev 37: Paleost

Kusagil aprillist alates olen püüdnud Paleo stiilis süüa ja sellest siin ka aeg-ajalt kirjutanud. 

Miks ma seda teen? Paleo toitumine on aidanud paljudel erinevatest tervisehädadest vabaneda, kergematest kõhuhädadest kuni keerulisemate ja ebameeldivate haigusteni nagu näiteks haavandilise koliidini välja. Minul õnneks mingeid selliseid suuri vaevusi pole. Miks ma seda siis teen? 

Näiteks on selge, miks Paleo USAs laineid lööb. Ameerikas elanuna saan aru, miks inimesed seal toidust haigeks jäävad. See säilitusainete ja muu jama toidu sisse surumine ületab ikka igasugused mõistlikkuse piirid. Ka paljudes teistes riikides on olukord kehv: mõned Suurbritannia lapsed pole päris köögiviljugi näinud, nagu näiteks Jamie Oliver oma kokasaates lastel koolis külas käies tõestas. 

Sellepärast on vahel imelik ja veidi naljakaski lugeda välismaa lehtedelt, kuidas inimesed Paleoga alustades on avastanud enda jaoks köögiviljad ja saanud teada, milline päris kala välja näeb - et kalapulk ei olegi päris kala! Õnneks meil pole asi kaugeltki mitte nii hull ja toidust tingitud hädasid ka palju vähem. Kõik oleme lapsest saati ühepajatoitu ja oma aia õunu söönud. Eks me sellepärast oleme tervemad ka. Aga näha on, et praegu hakkab meilgi juba viltu kiskuma. Kindlasti süüakse palju rohkem rämpstoitu kui varem. Valmistoodetesse pannakse jumal teab mida sisse. Millal tekkisid meie toidupoodidesse need lahtised pitsad, bensukatesse kabanossid ja koolisööklatesse friikad, viinerid ja muu kraam? Sellest pole ju väga kaua aega möödas, sellepärast pole nad meid ka veel nii palju mõjutanud. 

Ikkagi on ilmselge, et ka meil on toit hakanud senisest rohkem inimeste tervist kahjustama. Toiduallergiaid on juba kindlasti rohkem kui varem. Suhkrut on igal pool. Tuleb meelde üks tund, kus üks mu õpilastest, 11-aastane noor poiss, käis pausi ajal "süüa" ostmas, kuna tal läks kõht tühjaks. "Söök", millega ta tagasi tuli, oli paar pakki kummikomme, mingid küpsised ja kartulivahvlid ning limonaad. Hea poiss oli, pakkus teistele ka. Praktiliselt kohe, kui ta oma "söögi" alla kugistas, oli ta nagu teine inimene: superenergiline, jutukas, püsimatu. Aga kusagil viieteistkümne minuti pärast kukkus täiesti ära. Õpetaja, mul pea valutab, ma ei jõua midagi teha, olen väsinud... ilmselge suhkrulaks!

Lapsed muutuvad selgelt ka ümaramaks... seda on näha nii tänavapildis kui praegusel suvisel ajal rannas. Kahju on neist. Kõige hullem, et vanemad seda kõike soosivad, neile just sellist ebatervislikku rämpsu ostes. Muidugi näitavad ise ette ka. Veresuhkrut raputatakse üles-alla, tekitatakse endale hambaauke, jäetakse ennast ilma päris toitainetest, mis energiat annab.

Miks mina siis ikkagi Paleot teen? Minu arust kõlavad paljud Paleo põhjendused väga loogiliselt. Näiteks on mitmetes katsetes on näidatud, et teravili sisaldab niinimetatud antitoitaineid, mis ei lase muust toidust saadavatel eluks vajalikel toitainetel imenduda. Kõik on okei, kui süüa vahel viil leiba või siin-seal natuke putru või midagi sellist. Aga selles koguses, nagu meil teravilja soovitatakse süüa, ei peaks seda ilmselt tegema. Kui keegi ütleb, et teraviljast loobumisel jäävad kiudained saamata, siis see tasub teada, et paljudes puu- ja köögiviljades on kiudainete sisaldus suurem kui leiva- või pudruportsus. Sama kehtib piimatoodete ja kaltsiumi puhul. Juustust saab küll kaltsiumi, aga kauba peale veel hunniku halbu rasvu ja soola. Selle asemel brokkolist saab lisaks kaltsiumile kauba peale hunniku vitamiine ja antioksüdante. 

Vanasti olin suur pudrusõber, nüüd olen selle söömise ära jätnud. Joogalaagris, kus ühel päeval hommikusöögiks ei olnud muud kui ainult tatar ja võileib, sain korraliku kõhuvalu. Ma ei tea, kas asi oli teraviljas, sest järgmisel päeval kaerahelbeputru süües ei juhtunud midagi. Aga tatart ma enam eriti sööma ei kipu, kuigi see maitseb mulle. Nüüd kui järele mõtlen, siis aegadel, mil palju putru sõin, oli pidevalt selline pundunud tunne ja pidin Espumisani ikka käepärast hoidma. Nüüd pole seda juba ammu vaja läinud. 

Ka piimatooteid ei kuulu Paleosse. Nendega lõpetamine polnud tegelikult raske. Piimatooteid pole ma enam ammu tarbinud, paar jäätist aeg-ajalt välja arvatud. Peamine põhjus, miks piimatooteid ei soovitata, on neis sisalduvad laktoos ja kaseiin, mis on tuntud soolestiku ärritajad. Ausalt öeldes pole ma Eestis olles väga katsetanud, kas piim mulle midagi halba teeb, sest selle ärajätmine pole keeruline olnud. Varem oli kohupiim mu lemmik, aga kui aru hakkasin saama, kui palju suhkrut ja muud vahvat maitsvatesse kohupiimakreemidesse peidetud on, oli loobumine suhteliselt kerge. USAs hakkab see jälle keerulisem olema, sest (hilisõhtused) reisid Yogurtlandi külmutatud jogurti järele olid legendaarsed... liiga hea asi! Hästi mõnus alternatiiv piimale on aga kookospiim. Seda võib näiteks segada banaanitükikeste või kakaoga ja on super hea magustoidu eest.

Suhkur. Seda on tõepoolest igas kohas. USAs oli näiteks peekonipaki peale kirjutatud: NO added sugar. See peaks nagu enesestmõistetav olema, et peekonis pole suhkrut, aga ei, ilmselt on suhkruvaba peekoni näol tegemist millegi erakordsega. Suhkur ei anna tõesti mitte midagi ja selle tarbimist olen ka kõvasti vähendanud. 

Kohv. Sellega on Paleos nii ja naa - paljud joovad. Mina ei joo sellepärast, et tundub, et see segab mu und. Ja ilma saab täiesti vabalt hakkama. Kõik küsivad, mida ma siis hommikuti joon. Talvel teed, aga suvel lihtsalt vett - kohvi joomine selleks, et hommik "käima saada", on harjumus, mitte tegelik vajadus. 

Alkohol. Veini joon küll, aga näiteks õlut enam praktiliselt üldse mitte. Ka see on mul alati õhupallitunde tekitanud, aga seni arvasin, et see on gaasist. Samas peaks siis ka gaseeritud veest gaasid tekkima, aga nii ei ole. Oletan, et asi on ikkagi teraviljas. 

Kokkuvõtteks: kuigi mul ei ole teravilja suhtes otseselt allergiat, tunnen, et selle vähesem tarbimine teeb head. Alkoholi ja suhkru vähendamine ja kohviga lõpparve tegemine on aga ainult head asjad. 

Kui täpselt ma seda kõike jälgin? Ütleksin, et söön 80-90% ulatuses Paleo moodi ja ülejäänud 10-20% sisse mahub ka muud. Näiteks joon paari nädala sees korra veini. Vahepeal ei joonud sedagi, aga suvel, kui on rohkem üritusi ja kokkusaamisi, hea külm valge vein või vahuvein lausa kutsuvad. Aga seda paar korda kuus. Teiseks, just eelmisel nädalavahetusel sõin näiteks paar korda jäätist. Nii et aeg-ajalt ikka järeleandmisi teen ning väga nende pärast ei põe, kuni need väga käest ei lähe. Üks asi, mida küll aga märkan, on see, et näkku tuleb paar punnikest juurde, kui olen rohkem suhkrut või teravilja söönud. 

Üldiselt on aga suurest köögivilja- ja liha- ning kalasöömisest tunda, et ilmselt neid õigeid toitaineid ikkagi saan, sest energiat on rohkem. Ja ma magan kindlasti paremini. Veel üks suur pluss - kehakaal on kukkunud. Mis seal salata, see on üks mu motivaatoritest, tahaks ju oktoobriks oma kleidis kena välja näha. Kuid kõige tähtsam on vahest tõesti see energia ja jõud asju teha.

Kindlasti ei taha ma kedagi uude usku pöörata ning kedagi, kes Paleot ei järgi, maha teha, nagu ei halvusta ma ka taimetoitlasi või veganeid, kelle eluviisiga ma üldiselt nõustuda ei saa. Igaühele oma! Samuti ei luba ma, et ma ise kogu aeg täiuslikult Paleot järgiks. Lihtsalt tahan, et aru saadaks, et see ei ole tegelikult midagi nii erakorralist ega see pole ka mingi "kiiks". Nii saab täiesti normaalselt süüa, selle toitumise kohta tehtud terviseuuringud on veenvad ja usun, et nende järgimisega ei jäta ma ennast millestki ilma, vaid saan hoopis juurde.