Just jõudsin läbi vihmasaju trennist koju, läbimärg, väsinud ja näljane. Nüüd on kõht täis ja olen enamvähem ära ka kuivanud. Siinne paduvihm oli ikka võimas, ja kui bussipeatuses bussi ootad, siis autojuhid ennast ka tagasi ei hoia - suure hooga kihutatakse porilompidest läbi, et bussiootaja riietele ühtegi kuiva kohta ei jääks. Võimas.
Tänane päev oli üks suur ringijooksmine. Hommikul tegin kodus veidi tööd, siis ruttasin töö juurde ühte intervjuud tegema ja pärast seda käisin seoses ühe TervisPlussi projektiga Solarises IM arvutipoes. Seal tutvustati meile erinevaid trenniäppe, mida me katsetada saame ja millest pärast ajakirjas muljetame.
Ühe vidina sain endale külge - Fitbiti.
Tegemist on sellise tehnikavidinaga, mis mõõdab kehalist aktiivsust, loeb samme, arvutab kaloreid ja hindab isegi unekvaliteeti. Tegelikult on Hugh'l ka see vidin olemas, nii et päris võõras see mulle polnud. Fitbit on kogu aeg randmel, nii päeval kui öösel (sest ta peab ju und mõõtma!) Kaloreid ma ei loe ja sammunumber ka nii väga oluline pole, aga see unevärk tundub küll põnev - eks vaatab, mis mu vidin homme ütleb, mitu tundi mu unest oli kvaliteetne ja mitu mitte.
Pärast seda kokkusaamist jooksin koju, et veidi tööd teha (ikka veel lõpetan oma raamatu tõlget, aga homme peaks küll valmis saama) ja siis Crossfitti minna, aga kuidagi selline väsimus tuli peale, et töö korrigeerimisest tulnud midagi. Kui poleks trenni registreerinud, oleks vist minematagi jätnud, aga kui juba kirjas oli, siis tuli minna.
Nagu tavaliselt, olin ka seekord lõpuks rahul, et läksin, kuigi kodust väljasaamine oli keeruline. Algul ei saa vedama ja siis jälle pidama. Rahvas hakkab Crossfitti juba vaikselt üles leidma, täna oli meid kohal juba üheksa inimest.
Niipalju siis täna. Loodan varsti oma Fitbiti unerežiimile panna, ja enda ka muidugi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar