Hommikust!
Eile hommikul, pärast kahte jõusaalipäeva, ärkasin kindla tundega, et täna on jooksupäev. Vaba päev oli - kümneaastase pubeka sünnipäev (õnne, Eesti!). Linn oli hommikul kell seitse veel vaiksem kui tavaliselt. Kuna tundus, et energit on palju, siis olin julge ja võtsin ette tee, mille kohta ma ei teadnud, kuhu see täpselt viib. Üldiselt olen ju suurepärane eksija ning kui pärast hommikujooksu veel kusagile õigeks ajaks jõudma peab, siis ei saa sellist suvalises suunas kulgemist endale lubada - kes teab, millal (ja kas) ma üldse koju jõuan.
Eksinud olen joostes ikka väga palju. Kaks eredaimat korda meenuvad Jyväskyläst ja Barcelonast. Esimesel juhul olin ennast kaasavõetud paberkaardilt ammu välja jooksnud, vihma kallas nagu ämbrist ning pärast kahte tundi läbimärjana ekslemist leidsin teeviida, mis näitas: Jyväskylä 8. Oh rõõmu!
Barcelonas käisime "lühikesel" hommikusörgil, mis venis pooleteise tunni pikkuseks sahmimiseks keset kaootilist Hispaania liiklust. Kõiki oma viit sõna hispaania keelt appi võttes jõudsime siiski tagasi hotelli.
Eile läks paremini - jõudsin läbi kesklinna Kalamajja, tiirutasin seal ning jõudsin läbi Kristiine koju tagasi. Kiirelt ja valutult - tund ja kümme minutit.
 |
| Schnelli tiik |
Aga ühte head retsepti tahaks jagada. Eriri oma ema, suurima tomatisõbraga! Tervitused!
Tomatisupp
6 tomatit
2 küüslauguküünt
1 sl oliiviõli
1 sl tomatipastat
soola, pipart, peterselli tšillipipart
Hakkisin küüslaugu ja pruunistasin paar minutit õlis. Siis vähendasin kuumust, lisasin tomatitükid ja jätsin kaane alla 15 minutiks hauduma. Lõpuks lisasin tomatipasta ja maitseained. Lasin veidi jahtuda ja blenderdasin ära.
Kapis oli veel eelmisest õhtusöögist allesjäänud krevette, need läksid ka käiku. Peale veel natuke peterselii ja voila!
Head isu!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar