Hommikust!
Niiii hea on ärgata laupäeva hommikult teadmisega, et tööle ei pea minema. Libistan oma "hommikukohvi" ja kuulan rahulikult raadiot nagu vanainimene.
Töö asemel on tulemas hoopis spordi- ja perekeskne nädalavahetus. Ilm tõotab ka kena tulla. Kell pool seitse silmad lahti tehes veendusin, et ilmateatel võib vahel ka õigus olla. Mu akna taga olev pärnapuu üritas päikest ja sinist taevast küll varjata, aga päriselt ei õnnestunud.
Eile käisime Kairi, Aseri ja Evaga Pirita metsaradadel jooksmas. Ka Preston oli trennis :) Plaanis oli kergelt võtta, et tänaseks ennast mitte päris tühjaks tõmmata. Õnnestus, kokku jooksime veidi üle 8 kilomeetri ja aeg lendas, sest samal ajal juttu ajades tundub distants ja aeg poole lühemad. Muidu käin ju kogu aeg üksi trennis, nii et mõnus vaheldus oli.
Väike apsakas juhtus ka, nimelt suutsime vahepeal Prestoni ära kaotada. Kindlasti olid tal mingid omad käigud käia. Ei viitsi ju inimeste ettenähtud rada joosta, ega nemad ju aru ei saa, et kuskilt mujalt läheb parasjagu palju põnevam lõhn, mida ninaga järge ajada, eksole. Niisiis olimegi hetkeks päris mures, sest koera ei paistnud kusagil. Mõne aja pärast ilmus Preston siiski välja ning vähemalt tema näost küll aru ei olnud saada, et tema millegipärast muretsenud oleks. Vähemalt ta ei kurtnud küll.
Täna aga uus jooks. Varsti tulevad ema ja õde külla ja siis juba Maijooksule.
Pärast seda on aga Helena 8-aastase sünnipäeva pidustused. Ei saa aru, kuhu see aeg kaob. Kaheksa aastat, tõsiselt???
Enne päevast programmi aga tahaks oma elamises natuke korda luua. Kuidagi on läinud nii, et mu riiulid on asjadest liiga täis kuhjunud ning tuleb kriitilise pilguga üle vaadata, mida mul sellest kraamist tõsiselt vaja on ja mida mitte. Üritan sellega valmis saada enne kui famiglia saabub.
Head laupäeva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar