CrossFit - check!

Pühapäeval oli mul võimalus lõpuks ometi käia ära CrossFitis. 

Check!

Juba ammu olen tahtnud seda imetrenni proovida. Imetrenn sellepärast, et CrossFitti kiidab terve ingliskeelne trenni- ja blogimaailm, ükskõik, mis saidi lahti võtad. USAs on CF olemas vist juba igas külas. 

Inimesed on sellega meeletult häid tulemusi saavutanud. Crossfitis kasutatakse harjutuste sooritamisel palju (suuri) raskusi ja oma keha raskust, aga samas tehakse harjutusi kiiresti - ühesõnaga, ühendatud on jõud ja kiirus. Sellest ka kiired ja ilusad tulemused. Crossfiti trenn võib olla väga lühike, selle põhiosa kestes vahel vaid viis kuni kümme minutit, aga selle eest antakse kogu selle trenni ajal ülikõvasti tuld.

Tallinna I&M CrossFit on olnud avatud alles paar nädalat. Kohale jõudmine võttis päris palju aega, sest boks (nagu CF oma "klubisid" nimetab) asub väga kaugel Suur-Sõjamäel. Sõitsin sinna vist oma tund aega. Crossfiti klubides pole midagi ilusat. Saalid on tavaliselt hästi robustsed ja rohkelt "metalli" (kange, hantleid, sangpomme) täis ning ka väljastpoolt vaadates ütleks, et tegemist on pigem suvalise kehvas korras autogaraaži kui peene spordiklubiga. Aga see ei olegi peen klubi ja just nii see mõeldud ongi.

Tüüpiline CrossFiti boks (mitte küll Tallinna oma)

Kas CF pole veel piisavalt kuulsust kogunud või inimesed veel ei tea, et see lahti on, igatahes olin pühapäevases trennis üksinda. Eratrenn, mis mul selle vastu saab olla!

Treener Indrek võttis mu vastu ja rääkis, et esimesed kolm tundi õpitakse tehnikat. Tegimegi siis esimese sellise trenni: pidin tegema kükke ja imiteerima front squati (kükk, kang on rinnal) ja overhead squati (kükk, kang pea kohal). CF-s on enamus termineid kasutusel inglise keeles. Kuna olen selle ala kohta nii palju lugenud, siis ei olnud nendest arusaamine mulle probleem. Ka tehnika polnud suurem probleem, sain treenerilt hoopis kiita. Teen ju neid squate niigi kogu aeg ja eks mul ole niikuinii tugevam sportlik taust kui keskmisel inimesel.

Igas trenn algab soojendusosa ehk tehnika õppimise-kordamise-viimistlemisega,  millele järgneb põhiosa. Seekordne põhiosa kandis nime "Cindy" (põhiosadel on alati mingi nimi) ja oli selline: 

5 lõuatõmmet

10 kätekõverdust

15 kükki. 

Sellist kombinatsiooni tuli teha AMRAP ehk as many rounds as possible ehk nii palju ringe kui võimalik teatud aja jooksul. Ajaks oli 20 minutit. Seega - 20 minuti jooksul tuli teha nii palju kolmest harjutusest koosnevat ringi kui võimalik. 

Kell läks käima. Minu lõuatõmbed on muidugi väga puudulikud, pean ikka päris tugevalt ennast maast üles tõukama (hea küll, ma hüppan ju, mis ma keerutan). Aga püüdsin ikka nii vähe hoogu juurde anda kui võimalik ja rohkem käte ja keha jõudu kasutada. Kätekõverduste ja kükkidega läheb libedamalt.

Kokku sain hakkama 14 ringiga, 15 ringist jäi puudu vaid viis kükki. Näähh.. aga ongi edasiseks arenguruumi. Indrek ütles, et selle harjutuse keskmine tulemus (kogu maailmas) ongi 14 ringi, nii et esimeseks korraks polnud see üldse paha tulemus. Lisaks sain kiita selle eest, et tegin kõik 150 kätekõverdust põlvi maha panemata. Olevat naise kohta suht harv nähtus :)

Olin CF esimesest trennist kuulnud õudusjutte - pulss läheb nii üles, et süda hüppab rinnust välja ja lihased on nii-ii valusad! Mina jäin ellu, aga võib-olla hoidsin ennast ka teadlikult veidi tagasi, just nende hirmulugude pärast. 

Pärast rääkisime Indrekuga veel pikalt juttu, trenn oli ammu läbi. Lihtsalt nii hea on rääkida inimesega, kes on nii asjatundlik ja kes naudib oma ala läbi ja lõhki. 

Tänaseks on valusad tiivakondi ümber olevad lihased, samuti selja- ja kõhulihased. Usun, et need on lõuatõmmetest. Ja kätekõverdustest muidgi rinnalihased. Kükkidest järgmiseks päevaks mälestust ei jäänud. 

Igatahes, ei jõua ära oodata, kas see paljukiidetud CF ka minuga imesid teeb. Või siis tähendab, ma pean ikka ise neid imesid tegema. Teiseks tehnikatrenniks on aeg igatahes kirjas.