Enne kui CrossFitis niiöeda päris trennid algavad, tuleb läbida kolm tehnikatrenni, kus õpitakse harjutusi õigesti tegema. Neljapäeval oli siis nüüd teine kord. Seekord oli peale minu tehnikatrennis üks noormees ning oma trenne tegid veel kolm meest. Seega väga meestekeskne ala :) Seekord õppisime tegema kolme harjutust, mille kõigi mõte on sarnane: kang hoitakse ees rinnal ja surutakse siis üles. Harjutuste nimed on shoulder press, push press ja push jerk. Eesti keeles on need põhimõtteliselt kõik mingit tüüpi seistes rinnalt üles surumised - esimeses tehakse seda lihtsalt käte jõuga, teises antakse põlvi kõverdades natuke kehast hoogu juurde ja kolmandas minnakse jalgadest juba päris alla (see näeb välja natuke nagu liigutus, mida jõutõstmises tõukamiseks nimetatakse).
Midagi rasket neis ei olnud. Loomulikult tegime harjutusi vaid imekerge seest tühja plastmasstoru, mitte raske kangiga, aga eks näha, mis juttu ma siis räägin, kui päris kilosid liigutama tuleb hakata.
Siis oli käes päeva trenni ehk WODi aeg. See nägi välja järgmine:
10 burpeed
power lunges 8 kg sangpommiga
10 wall balls 3 kg palliga
Ja sõnaseletusi: burpee harjutust kutsutavat eesti keeles kosmonaudiks (eestoengust hüpatakse jalad taha, siis minnakse kehast maha, hüpatakse jalad enda alla tagasi ja siis üles), power lunges on väljaasted, sangpommi pea kohal hoides ning wall balls topispalli visked kükist üles tõustes nii kõrgele seinale kui võimalik.
Tegime seda tiimina - kõigepealt tegin mina oma kolm harjutust ära ja siis mu paariline, seni mina puhkasin. Teised saalisolijad ja ka treener ütlesid, et see on esimese kolme tunni raskeim päevakava ja nii näis arvavat ka mu paariline - ta oli ikka täiesti läbi, jalad käisid risti all lõpuks :) Minu jaoks oli esimene tund raskem, arvatavasti sellepärast, et seal polnud vahepeal nii pikki pause, kõik tuli ühe jutiga teha. Seekord oli raske küll, aga mitte ületamatult raske, ka lihased ei jäänud kangeks.
Pärast CrossFitti nägi neljapäeva õhtu ette Silver Sepa kontserti Teletornis. Olin juba ammu uuenenud Teletorni tahtnud minna, aga ikka veel polnud sellega hakkama saanud. Silver Seppa, alias naelapillimeest, olen korra Helsingis koos Kristiina Ehiniga esinemas näinud ning tookord jättis ta hea mulje. Kui nägin, et ta Teletornis esineb, oli see nagu kahe kärbse püüdmine ühe hoobiga.
Teletornis oli ilus! Nagu ikka, kõrged kohad on minu teema. Ja seal on kõik ikka väga viimasepeal korda tehtud.
 |
| Nii palju metsa?? |
 |
| Klaasist augud üleval tornis. Maapind paistis, kõrgusekartjal oleks siin kõhe! |
 |
| Maailma suurlinnade kaugused |
Kontsert oli eriti mõnus eriti just sellepärast, et ilm oli hästi selge ja ilus ning esinemine oli ajastatud just päikeseloojanguks. Silver Sepa kohta arvan nii, et tema võlu on just nendes erilistes pillides, aga lauljana pole ta just... maailma kõige hiilgavam. Mõnus, aga mitte super. Midagi sellist, nagu Marko Matvere, selles mõttes, et laulmisega on tegelikult nii ja naa, aga ometi meeldib nii paljudele. Aga jah, need helid, mida ta tekitab, on küll kihvtid: küll pudelite, küll vee, naelte, tolmuimeja (!) küll muu kraamiga. Ning Silver Sepa puhul loeb kõige rohkem kokku see emotsioon, mida ta anda suudab, ja hästi vahetu esinemisstiil.
Eile õhtul oli mul au Helena sünnipäevaks koogid meisterdada. Esialgsete plaanide järgi küll kook, aga kui Kerli teatas, et kutsutud on 26 last ning peale selle veel nende enda sõbrad, selgus, et ühest koogist jääb ilmselt väheks. Niisiis panin oma pagariäri eile täistuuridel tööle.
Üks kookidest sai ricotta- ja teine toorjuustukreemiga. Viimane sai küll natuke vedel, tahtis kandikul ujuma minna, aga loodan, et maitset ei rikkunud.
Täna kavas CrossFit 3 ühistrenn ja ülejäänud päeva olen nohik ning õpin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar