Tagasi kodus

Hei-hei!

Rõõm on, et kevad on õues! Okei, õhk on veel päris jahe, aga päike paistab juba mitmendat päeva. Super! Mina olen tõsiselt päikesetundlik: tunnen, kuidas päikeselisel päeval on energiat rohkem, tuju rõõmsam ja kõik asjad tunduvad palju paremad. 

Olen nüüd koera- ja kassivalvest tagasi taas omas kodus. Nädalake jooksul oli päris tore õhtuti kamina ees tšillida ja isegi telekat vaatasin paar korda - suhteliselt harv asi minu puhul. 

Koeraomaniku elus on see hea asi, et hommikuti on lausa kohustuslik välja minna. Mulle sobis! Tundub, et enne ei hakka mu pea tööle kui olen kasvõi pisikese värske õhu laksu kätte saanud. 

Aga oma kodus on ka ikka hea. Ja täna käisin üle kes teab kui pika aja jõusaalis. Eelmisel nädalal tuli päris palju jooksmist kokku ning ausalt öeldes on jalad sellest natuke väsinud. Ka teisipäeval jooksin tund aega ning pärast seda tundsin, et on vaja jooksust puhkust võtta. Eile aga puhkasin trennist (no okei, imepisike 25-minutiline sörk välja arvata - no ma ju räägin, et saa enne tööpäeva alustada) ning täna olin siis tagasi vanas heas jõusaalis. Mõnus!

Tööd on praegu igasugust ja erinevat, parajalt palju. Tundub, et kirjutamisi hakkab järjest rohkem ja rohkem tulema, mille üle on mul väga hea meel. Tasub pingutada, et teha tööd, mis meeldib, isegi kui see alguses väga ebakindel näib. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, on mu ema ikka öelnud, ja see peab paika.

Järgmised nädalad tulevadki eriti töötihedad, sest reis ju läheneb ja tahan nii palju kui võimalik enne seda ära teha. Olen juba päris põnevil. Kuna mu pass saab juulis läbi, aga selleks, et sellega välisriigis reisida, peab see kehtima vähemalt kuus kuud pärast reisi lõppu, pidin uue tegema. Täna sain kätte. Pilt, nagu alati, on päris naljakas - mu nägu on millegipärast nii ümmargune, nagu oleksin terve elu pontšikuid söönud :)

Eelmisel korral New Yorgis käies jäi käimata Broadwayl - seekord läheme kindlasti mõnda etendust vaatama. Lisaks tahame minna Vabaduse sambasse. Justnimelt sambasse, sest sinna on võimalik ka sisse minna, mida ma samuti eelmisel korral ei teinud. Ning ilmselt ka paariks päevaks Hugh õe juurde Bostonisse - kuuldavasti on see väga äge linn. 

Niisiis, oodata on palju!