Cinderella poolmaraton

Täna hommikul kell 8 startisime sõprade Lenaig' ja Adamiga Cinderella poolmaratonil. Ma ei tea, mis jooksul Tuhkatriinuga tegemist on, aga selline nimi sel igaljuhul on. 

Jooksul osalemise otsustasin suhteliselt hilja. Ka Lenaig on suur matka- ja jooksusõber ning olime plaaninud juba pikemat aega koos midagi sportlikku ette võtta. Kui Lenaig rääkis oma plaanist Oaklandis maastikupoolmaraton joosta, olin valmis minema!

Seekordne stardinumber

Kuna ma kuigi palju maastikuradadel ei jookse, siis ei osanud ma kuigi täpselt arvata, kui kaua distantsi läbimine aega võib võtta. Esialgu oletasin, et paar tundi, kud Lenaig oli selle maa juba varem läbi teinud ning teadis, et nii kiirelt ei pääse. Tema seadis oma eesmärgiks joosta alla kolme tunni. Mina lootsin siis kahe ja poolega hakkama saada. Raja profiil nägi välja selline. 

Nii et tõuse ja laskumisi piisas. Olen tavaliselt suhteliselt tagasihoidlik alustaja, nii ka seekord, eriti seetõttu, et kohe alguses teadsin päris arvestatava tõusu olevat. Sellest üles roninud, jätkus rada edasi üles-alla loogeldes. Märkimisväärseid tõuse või laskumisi esimese veerandiku jooksul polnud - täitsa joostav!

Kuuenda kilomeetri kandis läks raskemaks. Tõusud teravnesid ning ka allamäed olid päris suured. Krossirajal olen suhteliselt aeglane allamäge jooksja, sest kardan jubedalt puujuurikate ja kivide taha koperdada. Korra ikka õnnestus käsi maha ka panna, aga ei midagi tõsist. Rajal olles tundub aga, et mõned inimesed lausa lendavad mägedest alla. 

Maastik oli kena, kuid turnimisi oli ikka korralikult. Ütlen ausalt, seekord ei läinud ma kindlasti mingit tippaega jooksma väi endast maksimumi välja panema. Kui vaja, kõndisin - mitte nii palju kui Ragnaril, aga kusagil kilomeetri, võib-olla isegi paari jagu küll. Lihtsalt pärast mitme eelmise nädala väsimust + pidustusi, külalisi ja igasugu muuud sotsiaalset elu olin päris kapsas. 

Esimese ja teise joogipunkti vahe kujunes ootamatult pikaks. Janu tekkis kuidagi ootamatult, kuid oma jooki mul kaasas polnud. Kui lõpuks kusagil 13ndal kilomeetril joogipunktini jõudsin, võtsin ka ühe energiageeli. Kui tavaliselt ma poolikul geele ei võta, siis seekordne rada hakkas ikka päris korralikult lihastes tunda andma, niisiis lootsin, et sellest on ehk abi. 

Ainuke häda oli selles, et ikkagi ei joonud ma piisavalt palju vett peale. Kleepuv geel jäi suulakke ja kurku, ning midagi ei teinud paremaks ka see, et ilm läks kuumemaks ning aeg-ajalt viis rada puude varjust välja päikese kätte. Järgmise joogipunktini oli veel maad. Kuid mingit suurt häda nüüd ka polnud. 

Pärast 13ndat kilomeetrit jätkus tee pika pika tõusuga. Endalegi üllatuseks suutsin seda isegi joosta. Kolmanda joogipunktini jõudes teadsin, et finišini ei saa enam kuigi palju maad olla. Oletasin nii, kuigi rada ei olnud märgistatud ning pulsikella mul polnud. Ainult telefonikell ütles, et kaks tundi oli täis tiksunud. 

Finišisirge avanes kuidagi ootamatult kurvi tagant. Selleks ajaks, kui mina finišeerusin, oli lõpetanuid juba omajagu, sealhulgas ka viie miili ja kümne kilomeetri jooksjaid. Vahemärkusena, valida võis ka täismaratoni, 30 km ja 50 km distantsid. 

Ajaks sain 2.22.27 ning olin sellega oma vanuseklassi viies ning üldarvestuses 32.  

Lenaig oli ka peagi kohal. Tema oli osa maast kõhukrampide käes vaevelnud. Aga siiski suutis ta märkimisväärselt alla oma eesmärgi joosta. Lõpuposeerimine!

Medalit seekord ei antud, kuid see-eest sai palju süüa, kes soovis - peamiselt pakuti sadat sorti komme ja energiabatoone. Oleksin rohkem panustanud puuviljadele ja millelegi soolasemale, seetõttu jäi see uhke laud minust suhteliselt puutumata. Võistlusjärgsel õhtul ning järgmisel päeval on mul alati suur soolavajadus. 

Selline keha tuhkatriinusärgike anti ka. 

Sellised nägid välja tuhkatriinu jooksukingakesed pärast võistlust. Tolmused ja mudased. 

Nüüd on mõnus väsimus sees. Jäin jookusuga rahule - see on lihtne, kui suuri eesmärke ei sea, ning neid mul selleks korraks tõesti polnud. Tahtsin lihtsalt mõnusa pika pühapäevajooksu teha. 

Peagi lähen veel kinno vaatama uut filmi Fruitvale station. Täna muide just olin selles Fruitvale'i metroojaamas, kus selle filmi tegevus toimub. 

Mõnusat nädala algust!