Miks naised on paremad ultrajooksjad kui mehed?

Kuulsin hiljuti üht huvitavat spekulatsiooni teemal, miks naised on ultramaratonidel edukamad kui mehed. Kõigepealt selgituseks - ultramaratoniks peetakse distantsi, mis on pikem kui tavapärane maraton ehk 42.195 kilomeetrit. Pikimad ultramaratonid kestavad mitu päeva. 

Mitmete ultramaratonide tulemused näitavad, et tõepoolest, nii mõnegi ülipika jooksu esikümnes on rohkem naisi kui mehi. Kuidas see võimalik on, kui tavapäraselt on ju mehed füüsiliste võimete poolest naistest üle?

Allikas

Selgub, et naistel on meeste ees nii füüsilisi kui vaimseid ja emotsionaalseid eeliseid. 

1. Keha rasvasisaldus. Nagu teada, moodustab naisterahva kehas rasv protsentuaalselt märgatavalt suurema osa kui samas kehakaalus oleva mehe kehas. Meestel on see-eesti suurem lihasmassi osakaal. Jooksmise ajal kulutab keha kõigepealt ära süsivesikud, siis asub rasvade kallale. Ning kuna naistel on rasva rohkem, jätkub pikaajalist energiat kauemaks. 

2. Naised on paremad taktikud. Üldjuhul kipuvad liiga kiiresti alustama just mehed, naised aga hoiavad end rohkem tagasi, vähendades sellega "kõrbemise" ohtu. Ühe uuringu kohaselt oli 100 kilomeetrise distantsi puhul naiste 10 esimese kilomeetri aeg sisuliselt võrdne 10 viimase kilomeetri ajaga, mõnel juhul oli viimane kümenendik isegi kiirem. Mehed seevastu läbisid distantsi teise poole, eriti viimased kilomeetrid, märgatavalt aeglasemalt kui esimesed.

3. Naiste organismis on vähem testosterooni. See on seotud eelmise punktiga - kõrgem testosteroonitase sunnib mehi võistlema ja võitlema, mis omakorda loob eeldused kiiremaks läbipõlemiseks, sest kiirust ei suudeta nii pikal distantsil hoida. Rohkem testosterooni annab eelise kümne kilomeetri distantsil, kus energiavarusid pole vaja säästa. Seal ongi mehed kiiremad.

Testosteroonitaseme langus vanemas eas meeste organismis seletab ka seda, miks just veidi eakamad meesjooksjad on noorematest edukamad - nad suudavad vabamalt võtta, võitlusele ja kiirusrekordite ületamisele nii palju mõtlemata. 

4. Naised tulevad edukamalt toime temperatuuri kõikumistega. Kui vaadata ultramaratone, kus jooks kestab läbi öö ning temperatuur kõigub märgatavalt, on jällegi naised edukamad. 

5. Naised taluvad stressi ja valu meestest paremini. Kui sein ette tuleb, suudavad nad sellest läbi murda. Kui jooksul läheb midagi valesti, on mehed kiiremad katkestama, samas kui naised püüavad, kui vähegi võimalik, jätkata. Oletatavasti on see omadus looduse poolt määratud ja paika pandud - on ju sünnitaminegi kehale suur stress ja piin, millega naised lihtsalt peavad toime tulema. 

Kuidas neisse oletustesse suhtuda? Taktikavaliku ja testosteroonitaseme spekulatsioon tundub nii ja naa. Oletaks, et kogenud ultrajooksja teab niigi, et pärast kümmet kilomeetrit on ees veel üheksakümmend ning seetõttu tundub veidi raske uskuda, et tempo jagamine niivõrd keeruline võiks olla. Samas naiste eelis tänu suuremale rasvaprotsendile tundub usutav, nagu ka kõrgem stressitaluvus. 

Huvitavad ideed igaljuhul!