Sel nädalal tegin tutvust minu jaoks uue trenniga nimega barre ('latt', 'tõke'). Lugesin selle kohta paarist blogist, mis kirjeldasid seda kui väga efektiivset trenni rasva põletamiseks ja lihaste toniseerimiseks. Liigutused on enamasti staatilised või on liikumine väga vähene, kuid seejuures pingutatakse ka kõige väiksemaid lihaseid.
 |
| Allikas |
 |
| Allikas |
Berkeley barre klubi koduleht lubab, et trennist saab peale lihasvalu veel igasugu vahvaid asju:
•
Tugevad,
pikad lihased
•
Väiksem
rasvaprotsent
•
Väljajoonistunud
lihased, eriti rinna-, käsivarre- ja jalalihased
•
Parem rüht
•
Pikad
saledad reied
•
Trimmis
tuharad ja väljajoonistunud reie tagumised lihased
•
Tugev, lame
kõht
•
Sitkus ja
energilisus
Allikas: http://www.barmethod.com/
Näidake naist, kes seda kõike saada ei tahaks. Mida varem, seda parem. Niisiis tuli see imetrenn oma silmaga üle vaadata.
 |
| Allikas |
Kõigepealt: juba sisse minnes jättis klubi väga ilusa ja meeldiva mulje. Ilus, valge, stiilne ja puhas.
Kõigepealt tervitati uusi inimesi kätt- ja nimepidi ning näidati ruume. Kõik, riideruumist kuni treeningsaalini oli tõepoolest super kena! Põhimõtteliselt pole vaja trenni oma rätikut või pesemisvahendeid, meigieemaldajat ega juuksevahtu kaasa võtta, sest kõik on koha peal olemas ja kuulub hinna sisse.
Treeningsaal nägi välja selline.
Ning siis trenni! Algus polnud kuigi raske. Pärast kerget soojendust tegime esimese lihasrühmana läbi triitsepsi, mis polnud minu jaoks kuigi pingutustnõudev. Kuna olin barres esimest korda, soovitas treener, et võtaksin väiksemad raskused. Peagi tundsin, et oleksin kindasti ka raskematega hakkama saanud, sest ülakeha on mul enda meelest suhteliselt tugev. Triitsepsit tehes mõtlesin, millal see raske osa siis tuleb, millest nii palju lugenud olin.
Aga mure oli asjatu, ei jäänud tulemata. Kui järg jõudis reie- ja tuharalihaste kätte, hakkas "põlema". Üheks harjutuseks oli seista, väike madrats reite vahel, ja reisi nii kõvasti kui võimalik kokku suruda. Vahemärkus: seda tuli teha kikivarvul. Esmalt hoida ennast liikumatuna ühes asendis, ning järgmise harjutusena "vedrutada" ennast samas asendis kaks sentimeetrit üles-alla.
 |
| Allikas |
Hullumeelne, kuidas ma värisesin! Järgmiseks said tuld tuharalihased. Tagareie ja sääre vahele pandi pall, mida tuli sääre ja reie vahel kinni hoida, lihtsalt jalga üleval hoides. "Lihtsalt" on siinkohal täiesti vale sõna, tuleb tunnistada. Ning pärast staatilist harjutust nagu eelmisegi puhul, liigutada jalga paar senti rütmiliselt üles-alla.
 |
| Allikas |
Ka kõhulihaste harjutused olid päris rasked, kuid kõige keerulisem oli veel ees: pretzel, mis tähendab kringlikujulist soolaküpsist. Ning jah, kringlikuju me tõesti võtsime, ja nüüd alles tõeline fun hakkas.
Selles asendis olles tuli tagumist jalga üleval hoida ja nagu sellest veel vähe oleks, järgmises harjutuses jälle kaks senti üles-alla liigutada. Peale vaadates ei tundu väga raske, aga proovige teha, eriti veel minut aega järjest. Tundus küll pigem kümne minutina.
 |
| Allikas |
Trenni lõpetasime venituse ja teadmisega, et homme tuleb raske.
Järgmisel päeval olid kõige valusamad säärelihased ning kõht. Aga muidugi olid ka tuharalihased ja isegi alaselg korraliku koormuse saanud.
Esimeseks trennijärgseks päevaks ei tasu suurt nõtkust ja painduvust nõudvaid liigutusi planeerida, ka treppidest üles- ja allaminek ei ärata ilmselt erilist vaimustust. Istumist nõudvad "toimetused" tuleb aga teostada ettevaatlikult, võimaluse korral ukse käepidemest kinni hoides...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar