Eile olin hetkeks juba päris murtud, kui korralikult ikka kanna peale toetada ei saanud. Mõtlesin sellele, kui oluline on ikka hea tervis, milline rõõm on liikuda. Raske oleks olla selline sohvaperuna, nagu soomlased nimetavad. Sohvakartul siis. Mitte et ma muidu selle eest tänulik ei oskaks olla, et mul on pea, käed-jalad ja kõik muu vajalik olemas, omal kohal ja heas korras, aga eriti tuleb see meelde just siis, kui liikumine millegipärast piiratud on.
Allikas |
Alustasin ka ibuprofeenikuuriga, võtan 2 tabletti 3x päevas. Kummaline on see, et siin USAs ei saa apteegist tugevamat kui 200 mg valuvaigistit. Eestis või Soomes ostsin ma vaid 400st, kui valuvaigistit vaja läks.
Eilne spinningujärgne vahurullimine, eileõhtune ja tänahommikune jalalaba ja haige koha massaaž ning venitus tegid ilmselt head, sest täna hommikul sain juba kanna peale toetada ja inimese moodi kõndida. Muidugi jätkan ka venituste ja jääga ning kohe jooksurajale ei torma. Targem on jalal puhata lasta ja kasutada aega mõneks teistsuguseks trenniks, mis kipuvad minu puhul ikka ja alati jooksmisele alla jääma. Näiteks eile ja täna käisin spinningus.
Tänasegi spinni järel ei olnud mu riietel vist ühegi kuiva kohta! Spinning on selles mõttes mõnus trenn, et suhteliselt lühikse aja jooksul saab kätte väga intensiivse koormuse. Samas oleks mõistlik ka rohkem jõutrenni teha, kui nüüd jooksust pean pausi pidama.
Allikas |
Tänasegi spinni järel ei olnud mu riietel vist ühegi kuiva kohta! Spinning on selles mõttes mõnus trenn, et suhteliselt lühikse aja jooksul saab kätte väga intensiivse koormuse. Samas oleks mõistlik ka rohkem jõutrenni teha, kui nüüd jooksust pean pausi pidama.
Homme kavas aga jooga, et ennast venitada ja väänata. Loodan, et jalgki paraneb sellest rutem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar