Tere reede õhtut siit!
Tänane hommik algas sporti tehes, milles poleks muidu midagi uut, aga pärast eilset väga aktiivset spordipäeva mõtlesin tegelikult vaba päeva teha. Lõpuks ikka päris nii ei läinud.
Olen tasapisi kokku nikerdanud oma trennivideosid - hea, kui oma kollektsioon olemas on. Olen mõnedele inimestele e-konsultatsiooni teinud ja väga hästi on sujunud. Seni aga olen linkinud youtube'i videotele, kust harjutusi teha, aga miks kasutada teiste materjale, kui võin ka ise ette näidata.
Niisiis oli täna hommikul väike movieshoot, aga ise trenni teha ei kavatsenud. Kui filmid filmitud, siis veel enne oma videokraami kokkupanekut aga mõtlesin, et kui ikka teeks midagi... no tee vähemalt 50 burpeed, kui muud ei viitsi.
Tegin 50 ära, pakkisin oma kaamerad ja asjad kokku, mõtlesin, et teeks mõned veel. No kümme. Tegin ära, siis mõtlesin, et mis number see 60 on. Polegi ju nagu õige number. Vähemalt 75 võiks ikka teha.
75 tehtud, ei tundunud enam sada ka kaugel. Ainult 25 oli veel puudu.
Siis tegin veel 26 burpeed. Üks boonuseks. Nii et natuke ikka tuli täna liigutatud.
Eile aga oli tõesti väga sportlik päev. Lõuna ajal sain Maraga kokku, et jooksma minna. Jooksime tunnikese, aga kuna kogu aeg jutt jooksis, ei tundunudki see üldse pikk aeg. Pean endale rohkem jooksusõpru leidma. Pärast jooksu tundsin, et jõudu oleks nagu veel sees ja jooksin 30 minutit veel. Selle kevade pikim jooks.
Homme laupäeval on Yoga To the Peoples' joogastuudios Vinyasa põhialuste workshop. Kuigi ma ennast päris algajaks ei pea, siis kindlasti on mul päris palju õppida, kuidas asendeid õigemini teha ning kuidas neist rohkem "kätte saada". Igatahes, tahtsin ennast workshopile kirja panna, aga nende kodukal seda teha ei saanud. Seega läksin stuudiosse kohale, et oma nimi kirja panna ja kindel olla, et mulle koht jätkub, kui homme kohale lendan.
Ja kui ma juba seal olin, siis tegin ka tunni kaasa. Oiii, kui higine tund see oli. Väljas oli väga soe ilm ja päike paistis stuudiosse sisse. Juba pärast esimest 10 minutit tilkus higi matile nii, et käed kippusid matil liugu laskma. Särk lendas seljast ja tegingi oma ülejäänud trenni spordirinnahoidjas. Loodan, et see vaatepilt kedagi väga ei häirinud. Ma tõesti ei tea, millal ma viimati trennis nii palju higistasin.
Kui see higilomp välja arvata, siis oli väga hea trenn! Eilne treener oli väga lahe. Kuna saal oli rahvast täis ja matt mati kõrval, sentimeetrise vahega, siis võis arvata, et trenni käigus keegi sulle jalaga lajatab või näpud ribidesse torkab või teed seda ise.
Täis saali nähes ütles aga treener: kui keegi sulle jalaga näkku paneb, siis mõtle sellele, et üks higine jalg su näos on piece of cake selle kõrval, mida päris elu sulle su ülejäänud eluaastate jooksul näkku viskab. Nii et võta rahulikult ja saa üle.
Minu arust väga lahe mõttetera. Mis siin ikka väikeste asjade üle vinguda - kellegi paljas jalalaba su näos on pseudoprobleem.
Tänane hommik algas sporti tehes, milles poleks muidu midagi uut, aga pärast eilset väga aktiivset spordipäeva mõtlesin tegelikult vaba päeva teha. Lõpuks ikka päris nii ei läinud.
Olen tasapisi kokku nikerdanud oma trennivideosid - hea, kui oma kollektsioon olemas on. Olen mõnedele inimestele e-konsultatsiooni teinud ja väga hästi on sujunud. Seni aga olen linkinud youtube'i videotele, kust harjutusi teha, aga miks kasutada teiste materjale, kui võin ka ise ette näidata.
Niisiis oli täna hommikul väike movieshoot, aga ise trenni teha ei kavatsenud. Kui filmid filmitud, siis veel enne oma videokraami kokkupanekut aga mõtlesin, et kui ikka teeks midagi... no tee vähemalt 50 burpeed, kui muud ei viitsi.
Tegin 50 ära, pakkisin oma kaamerad ja asjad kokku, mõtlesin, et teeks mõned veel. No kümme. Tegin ära, siis mõtlesin, et mis number see 60 on. Polegi ju nagu õige number. Vähemalt 75 võiks ikka teha.
75 tehtud, ei tundunud enam sada ka kaugel. Ainult 25 oli veel puudu.
Siis tegin veel 26 burpeed. Üks boonuseks. Nii et natuke ikka tuli täna liigutatud.
Eile aga oli tõesti väga sportlik päev. Lõuna ajal sain Maraga kokku, et jooksma minna. Jooksime tunnikese, aga kuna kogu aeg jutt jooksis, ei tundunudki see üldse pikk aeg. Pean endale rohkem jooksusõpru leidma. Pärast jooksu tundsin, et jõudu oleks nagu veel sees ja jooksin 30 minutit veel. Selle kevade pikim jooks.
Homme laupäeval on Yoga To the Peoples' joogastuudios Vinyasa põhialuste workshop. Kuigi ma ennast päris algajaks ei pea, siis kindlasti on mul päris palju õppida, kuidas asendeid õigemini teha ning kuidas neist rohkem "kätte saada". Igatahes, tahtsin ennast workshopile kirja panna, aga nende kodukal seda teha ei saanud. Seega läksin stuudiosse kohale, et oma nimi kirja panna ja kindel olla, et mulle koht jätkub, kui homme kohale lendan.
Ja kui ma juba seal olin, siis tegin ka tunni kaasa. Oiii, kui higine tund see oli. Väljas oli väga soe ilm ja päike paistis stuudiosse sisse. Juba pärast esimest 10 minutit tilkus higi matile nii, et käed kippusid matil liugu laskma. Särk lendas seljast ja tegingi oma ülejäänud trenni spordirinnahoidjas. Loodan, et see vaatepilt kedagi väga ei häirinud. Ma tõesti ei tea, millal ma viimati trennis nii palju higistasin.
Kui see higilomp välja arvata, siis oli väga hea trenn! Eilne treener oli väga lahe. Kuna saal oli rahvast täis ja matt mati kõrval, sentimeetrise vahega, siis võis arvata, et trenni käigus keegi sulle jalaga lajatab või näpud ribidesse torkab või teed seda ise.
Täis saali nähes ütles aga treener: kui keegi sulle jalaga näkku paneb, siis mõtle sellele, et üks higine jalg su näos on piece of cake selle kõrval, mida päris elu sulle su ülejäänud eluaastate jooksul näkku viskab. Nii et võta rahulikult ja saa üle.
Minu arust väga lahe mõttetera. Mis siin ikka väikeste asjade üle vinguda - kellegi paljas jalalaba su näos on pseudoprobleem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar