kolmapäev, 25. märts 2015

Pruutkleit kümne minutiga

Tere!

Tänane hommik algas väga vara. Minu jaoks on kõige parem töötegemise aeg hommik. "Töökoht" on ka kolme sammu kaugusel voodist, sobib.

Pärast paari tundi sõnaklasside määramist oli aeg trenniks. Tänane saavutus: hulk trepijookse, kükke, kätekõverdusi, lõuatõmbeid ja burpeesid. Tegin trenni laste mänguväljakul ning kohe saabus mulle sinna ka seltsiline - paariaastane poisipätakas, kes innukalt minuga harjutusi kaasa tegema hakkas. Isa vabandas ette ja taha, aga mul polnud selle vastu midagi, mitmekesi ongi lõbusam treenida.

Trenn tehtud, tuli ära teha päeva suurim töö: homseks kleit leida. Pruutkleit oleks linnavalitsuses abiellumise viieminutiliseks tseremooniaks liiga palju, aga päris teksades ka minna ei kõlba. Oma kleidivaru olin enne äratulekut Kerlile loovutanud, et kohvrit mitte liiga raskeks ajada. Olgem ausad, kui palju mul ikka neid kleidikandmisi ette tuleb, teate ju küll, et enamasti liigun ringi ikka retuusides ja tossudes.

Aega oli mul poeskäiguks täna täpselt 30 minutit. Tulevased pruudid, siin teile juhised kiireks ja tõhusaks kleidivalimiseks: jookske odavasse kaubamajja, rabage kaheksa kleiti näppu, suurused vaadake enam-vähem silma järgi ning kulutage proovimiseks 30 sekundit per kleit, sest põiekas on kõva ja aega vähe.

Aga tegelikult, katsu siis selle suure sahmimise ja põiekaga normaalseid riideid osta. Kaks kleiti jäi sõelale ja kuna ma olen maailma kõige aeglasem otsustaja, rabasin lihtsalt mõlemad kaasa. Eestis ma seda endale ilmselt lubada ei saaks, et ostan lihtsalt lambist kaks riideeset, mida kord sajandis kannan, aga siin on hilbud ikka nii palju odavamad. Äkki tuleb veel see pidupäev, mil saan teisegi vidina selga ajada.


Muidugi ei tea ma ikka veel, kumma siis panen. Ma olin vist tõesti trennis kui jumal otsustusvõimet jagas.

Lasin ennast veel veidi kaunistada:


Kui homme juuksed ka veel ära pesen, olen ennast igati ületanud ja peaks abiellumiseks sobima küll.

Oma sõrme oleks täna napilt ära lõhkunud. Suutsin just nimelt vasaku käe neljanda sõrme niimoodi rattaluku vahele väänata, et pidin avalikus kohas vanduma. Õnneks ei saa siinmaal keegi minu keelest aru ja õnneks sain selle näpu ka kohe kiirelt külma vette panna. Pärast kõike seda abiellumisesaagat oleks veel eriti vinge, kui sõrmus sellepärast sõrme ei lähe, et sõrm on kolmekordseks paisunud. See oleks ikka puänt küll. Praegu näeb igatahes normaalne välja.

Muud meil homme plaanis ei ole, hr ruttab kohe "tseremoonialt" töötoimetusi tegema ja mina teen ka oma poolasjalikke asju, näiteks kirjutan järgmist artiklit. Tähistame hoopis pühapäeval.





4 kommentaari:

kristina ütles ...

Ma hääletan kollase poolt! :)

Kerli ütles ...

Kollane!!! :)

mailis ütles ...

Kindlasti kollane! :)

Unknown ütles ...

Aitäh, head lugejad, arvamust avaldamast! Paar tundi on veel aega seitse korda ümber mõelda :D