Äärelinlased suurlinnas

Õhtust!

Täna oli pikk päev, mis algas hommikul väikese 7 km jooksuga ja lõppes ühes kummalises kohas sushit süües.

Juba teab kui mitu korda olen oma elus komistanud söögikoha otsa, mis nii seest kui väljast on omajagu hirmutav ja mille kööki ei tahaks oma nina ilmselt pista, aga kust ometi tuleb nii hea toit, et ei usuks. Täna läks sushirestoraniga just nii.

Aga tagasi päevaste tegemiste juurde. Äärelinna elanikud nagu oleme, suurlinna San Franciscosse me iga päev ei satu. Täna aga oli erand, sest tundub, et me vist ikkagi hakkame abielluma ning selleks pidime minema San Francisco linnavalitsusse oma avaldust viima.

Olen seda maja juba varem väljastpoolt imetlenud, aga sisse polnud seni veel põhjust minna olnud. Seestki oli see ehitis ilusam kui arvata oleks osanud.

Algatuseks juhatati meid ruumist üks ruumi kaks, kus pärast mõnetist ootamist selgus, et õige koht oma paberite täitmiseks oleks siiski olnud ruum üks. Tagasi.

Paberid täidetud, vuristas väga ebaametliku olemisega noor kutt meile nagu lindilt ette, mis meid nüüd ees ootab. Pool juttu vihises minust mööda. Ma arvan, linnavalitsuses käib ta lihtsalt palga pärast tööl, aga oma südames on ta räppar, kelle unistuseks on hoopis muusikas ilma teha. Eeldused on tal olemas küll. Ühesõnaga, nüüd, kui avaldus on antud, tuleb veel nn. tseremoonia läbi teha ja siis ongi valmis.

Kolmapäeval peaks see suur päev olema, kui meid päriselt ja ametlikult paari pannakse. Siis võite hakata lilli ja kingitusi saatma.

an Francisco on ikka nii-ii mõnus. Pärast linnavalitsuse ees poseerimist läksime süüa otsima, sest H oli näljast nõrkemas.

Suur salat kulus igati ära. Ja selle aasta esimesed maasikad maitsesid hästi!