Hommikust!
Reede läks väga toredalt. Paar tundi veetsime meie juures süües-juues ja jutt ajades, pärast seda aga biitsile. Kahju, et kõik tulla ei saanud ja et kõigiga koosolemise aeg natuke lühikeseks jäi.
Biitsi oli väga kena: võrguplatsid olid hästi avarad ja valged, mulle tundus, nagu oleks ma seal valgusteraapiat saanud. Hoobilt oli energilisem olla. Liiv aga oli väga paks ning selles liikuda esialgu raske. Pärastpoole harjusin ära, aga mu sääremarjad olid liivas müttamisest järgmisel päeval päris valusad.
Hullult lahe oli mängida! Sellest on nüüd päris kaua aega mööda, kui viimati võrku mängisid. Ülalt servimine oli ilmselgelt väga roostes, aga muus osas saan platsil endiselt hakkama.
Pärast tulime veel koos H, Marko ja Maarjaga ühe baari kaudu koju ning magama saime kolme paiku.
Kuna tegemist oli ikkagi sportliku õhtuga, siis veiniga õnneks üle ei pingutanud ning see vähene, mida enne võrkpalli tarbitud sai, läks mänguga peast välja, nii et järgmisel päeval oli kõik korras. Jõudsin isegi jõusaali.
Üks põnev seik biitsi duširuumist. Dušikabiini sisse astudes pidin poolsurnuks ehmatama, kui nägin, et kõrvalolevas kabiinis olev mees ennast rinnaga vastu minu kabiini toetab, nii et tema lihasmäed naaberkabiini läbipaistvast seinast kenasti läbi kumavad. Võttis kolm sekundit, enne kui aru sain, et tegemist on seinale joonistatud pildiga. Aga kuuldavasti ei olnud ma ainuke, kes selle vaatepildi peale ehmatas.
Eile oli tööl lihtne päev: kohale tuli vaid üks klient ja kaks tühistasid. Täna on aga superpäev tulemas. Pool päeval oleme teise PT-ga ühes firmas kehakoostisi mõõtmas ja sangpommi harjutusi ette näitamas, siis tuleme tagasi tööle. Mul on mitu klienti, HIT trenn ja kusagil poole päeva ajal nädalakoosolek. Kõik see kokku annab päris vahva maratonpäeva. Ka homme ja eriti neljapäev saavad hullud olema, aga reede pärastlõunal ootab Jyväskylä. Jess!
Pakin nüüd oma seitse toidukarpi kaasa ja asungi minekule.
Olge mõnusad ja toredat tööpäeva!
Kersten
Reede läks väga toredalt. Paar tundi veetsime meie juures süües-juues ja jutt ajades, pärast seda aga biitsile. Kahju, et kõik tulla ei saanud ja et kõigiga koosolemise aeg natuke lühikeseks jäi.
Biitsi oli väga kena: võrguplatsid olid hästi avarad ja valged, mulle tundus, nagu oleks ma seal valgusteraapiat saanud. Hoobilt oli energilisem olla. Liiv aga oli väga paks ning selles liikuda esialgu raske. Pärastpoole harjusin ära, aga mu sääremarjad olid liivas müttamisest järgmisel päeval päris valusad.
Hullult lahe oli mängida! Sellest on nüüd päris kaua aega mööda, kui viimati võrku mängisid. Ülalt servimine oli ilmselgelt väga roostes, aga muus osas saan platsil endiselt hakkama.
Pärast tulime veel koos H, Marko ja Maarjaga ühe baari kaudu koju ning magama saime kolme paiku.
Kuna tegemist oli ikkagi sportliku õhtuga, siis veiniga õnneks üle ei pingutanud ning see vähene, mida enne võrkpalli tarbitud sai, läks mänguga peast välja, nii et järgmisel päeval oli kõik korras. Jõudsin isegi jõusaali.
Üks põnev seik biitsi duširuumist. Dušikabiini sisse astudes pidin poolsurnuks ehmatama, kui nägin, et kõrvalolevas kabiinis olev mees ennast rinnaga vastu minu kabiini toetab, nii et tema lihasmäed naaberkabiini läbipaistvast seinast kenasti läbi kumavad. Võttis kolm sekundit, enne kui aru sain, et tegemist on seinale joonistatud pildiga. Aga kuuldavasti ei olnud ma ainuke, kes selle vaatepildi peale ehmatas.
Eile oli tööl lihtne päev: kohale tuli vaid üks klient ja kaks tühistasid. Täna on aga superpäev tulemas. Pool päeval oleme teise PT-ga ühes firmas kehakoostisi mõõtmas ja sangpommi harjutusi ette näitamas, siis tuleme tagasi tööle. Mul on mitu klienti, HIT trenn ja kusagil poole päeva ajal nädalakoosolek. Kõik see kokku annab päris vahva maratonpäeva. Ka homme ja eriti neljapäev saavad hullud olema, aga reede pärastlõunal ootab Jyväskylä. Jess!
Pakin nüüd oma seitse toidukarpi kaasa ja asungi minekule.
Olge mõnusad ja toredat tööpäeva!
Kersten
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar