Tere!
Mis te arvate, millega ma oma eilset päeva alustasin?
Jooksmisega muidugi. Mis variante veel on, kui hommikul üles ärgates näed sinist taevast ja säravat päikest?
Berkeley on mõnus. California on maailma parim koht. Nendest, kuhu ma siiani sattunud olen.
Väga hästi magasin - oma seitse tundi tuli ära. Seekordne jetlag tundub palju kergemini talutav olevat kui eelmised. Eelmisel korral ootasin muidugi ka kaheksa tundi Oslo lennujaamas oma ümberistumist, seekord oli aga lennujaamades üks paras spurtimine, nii et aega surnuks lüüa polnud vaja ja kokkuvõttes oli reis lühem.
Pärast lühikest jooksu oli meil tarvis üks suur pakk postimajja viia. Hugh pidi selle kellelegi saatma. Siin nii hädavajalikku ratast mul (siis veel) ei olnud, niisiis marssisime lähimasse postimajja. Sellel aga uksed kinni, kuigi peaks lahtioleku aeg olema küll. Kummaline. Kõndisime siis järgmisse postimajja, mis oli oma paari kilomeetri kaugusel päris järsu tõusu otsas. Kuum oli, olime juba päris sulamas. Kõht oli ka juba väga tühi, aga missioon tuli lõpule viia. Postkontorisse jõudes selgus, et seegi on kinni. Tuli välja, et eile tähistati siin Kolumbuse päeva, mistõttu paljud asutused olid oma uksed kinni pannud. Üks H sõber kommenteeris selle päeva peale, et huvitav, kas täna võib suvalisse poodi sisse astuda ja võtta, mida tuju tuleb... nagu tegi Kolumbus omal ajal, kui ta enda teada Indiasse jõudis.
See trampimine tuletas jälle meelde, et siin linnas on parim liiklusvahend ratas. Võib-olla mäletate, kuidas meil eelmisel korral kahepeale üks ratas oli ja kuidas me selle ja rulaga kombineeritud ekstreemsporti harrastasime. Siis sain aga ühelt siinselt sõbralt ratta laenuks. Sama hästi läks ka seekord, kui sõbra sõber mulle oma velo laenas. Et sellele järele minna, pidin jälle oma tunnise jalutuskäigu tegema. Aga see oli tore, käia jälle nendel tuttavatel tänavatel, läbi ülikoolilinnaku. Kõrvitsahooaeg on läheneva Halloweeni tõttu juba täies hoos. Poodide ees on sellised kõrvitsakuhjad.
Ja kuna Halloween on põhimõtteliselt üks suur karneval, müüvad poed igasugust hirmutavat kraami. Mida õudsemaks ennast Halloweeniks maskeerida suudad, seda uhkem.
Eile õhtul valisime veel oma peo jaoks muusikat, ka esimese tantsu loo otsustasime ära. Valisime kõigepealt kumbki kolm lemmikut, mille hulgast pidi siis se üks selguma. Ütleme nii, et me mõlemad olime kindlad, et just minu (ja H puhul siis tema) valik on õigem. Õnneks saime kompromissile, seekord andsin mina järgi... Seekord. Aga lugu on siiski väga armas ja kindlasti hea valik.
Aeg uue päevaga alustada.
Hoian teid kursis. Olge tublid.
Mis te arvate, millega ma oma eilset päeva alustasin?
Jooksmisega muidugi. Mis variante veel on, kui hommikul üles ärgates näed sinist taevast ja säravat päikest?
Berkeley on mõnus. California on maailma parim koht. Nendest, kuhu ma siiani sattunud olen.
 |
| Californiast pilves |
Väga hästi magasin - oma seitse tundi tuli ära. Seekordne jetlag tundub palju kergemini talutav olevat kui eelmised. Eelmisel korral ootasin muidugi ka kaheksa tundi Oslo lennujaamas oma ümberistumist, seekord oli aga lennujaamades üks paras spurtimine, nii et aega surnuks lüüa polnud vaja ja kokkuvõttes oli reis lühem.
Pärast lühikest jooksu oli meil tarvis üks suur pakk postimajja viia. Hugh pidi selle kellelegi saatma. Siin nii hädavajalikku ratast mul (siis veel) ei olnud, niisiis marssisime lähimasse postimajja. Sellel aga uksed kinni, kuigi peaks lahtioleku aeg olema küll. Kummaline. Kõndisime siis järgmisse postimajja, mis oli oma paari kilomeetri kaugusel päris järsu tõusu otsas. Kuum oli, olime juba päris sulamas. Kõht oli ka juba väga tühi, aga missioon tuli lõpule viia. Postkontorisse jõudes selgus, et seegi on kinni. Tuli välja, et eile tähistati siin Kolumbuse päeva, mistõttu paljud asutused olid oma uksed kinni pannud. Üks H sõber kommenteeris selle päeva peale, et huvitav, kas täna võib suvalisse poodi sisse astuda ja võtta, mida tuju tuleb... nagu tegi Kolumbus omal ajal, kui ta enda teada Indiasse jõudis.
See trampimine tuletas jälle meelde, et siin linnas on parim liiklusvahend ratas. Võib-olla mäletate, kuidas meil eelmisel korral kahepeale üks ratas oli ja kuidas me selle ja rulaga kombineeritud ekstreemsporti harrastasime. Siis sain aga ühelt siinselt sõbralt ratta laenuks. Sama hästi läks ka seekord, kui sõbra sõber mulle oma velo laenas. Et sellele järele minna, pidin jälle oma tunnise jalutuskäigu tegema. Aga see oli tore, käia jälle nendel tuttavatel tänavatel, läbi ülikoolilinnaku. Kõrvitsahooaeg on läheneva Halloweeni tõttu juba täies hoos. Poodide ees on sellised kõrvitsakuhjad.
Ja kuna Halloween on põhimõtteliselt üks suur karneval, müüvad poed igasugust hirmutavat kraami. Mida õudsemaks ennast Halloweeniks maskeerida suudad, seda uhkem.
Eile õhtul valisime veel oma peo jaoks muusikat, ka esimese tantsu loo otsustasime ära. Valisime kõigepealt kumbki kolm lemmikut, mille hulgast pidi siis se üks selguma. Ütleme nii, et me mõlemad olime kindlad, et just minu (ja H puhul siis tema) valik on õigem. Õnneks saime kompromissile, seekord andsin mina järgi... Seekord. Aga lugu on siiski väga armas ja kindlasti hea valik.
Aeg uue päevaga alustada.
Hoian teid kursis. Olge tublid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar