Päev 89: tagasi argipäevas

Nüüd on pidustused läbi, reisid reisitud, mees teisele mandrile ära saadetud. Ühesõnaga, argipäev käes. 

Natuke imelik on olla, et ei peagi enam kogu aeg doktoritööle mõtlema. Esimest korda sain sellest aru siis, kui pühapäeval laevaga Soome sõitsime. Harjumusest tirisin läpaka kotist välja, aga siis jõudis kohale, et mul ju polegi enam doktoritööd. Hah! Siis mõtlesin, miks ma küll ilukirjandust kahe ja poole tunnisele reisile kaasa ei võtnud. Sain ju üheks kingituseks Minu California.

Tagasi tulles oli aga probleem lahendatud, sest sain Liisult kingituseks J.K. Rowlingi Paikka vapaana, mille lugemist laevas juba alustasin ka. 

Veel korraks tänase hommiku juurde. Äratus oli väga varajane, sest H tuli lennujaama saata. Ööbisime mu sõbra Teemu juures ning kuna ta elab lennujaamast päris kaugel, pidime juba kuue paiku kodust ära minema. Eile ja täna oli esimest korda üle pika aga väga kole ja vihmane päev, nii et H-l oligi igati õige aeg jalga lasta. Lausa hale oli vaadata, kuidas vaene Havai/California poiss oma õhukeses dressipluusis külmetas :)

Lennujaamast läksin Liina juurde, kes tegi mulle oma salongis näopuhastuse teha. Arvasin, et viimase aja poolpiduste ööde ja ülevalolekute pärast jään kosmeetikutoolis kohe magama, aga nii ei läinudki. Nägu oli pärast puhastust küll palju mõnusam ja siledam kui enne. Aitäh Liina! Kui te Helsingis olles kosmeetikuteenust vajate, siis kindlasti astuge Liina juurest läbi. 

Laevani oli päris vähe aega jäänud, nii et ruttasin trammi peale, et sadamasse sõita. Peatusesse jõudes avastasin, et terminali minev tramm oli just läinud ja järgmine pidi tulema alles ligi kümne minuti pärast. Trammi äraootamine tundus siiski mõistlikum kui jalaminek. Pika passimise peale aga märkasin, et mitte ühtegi teist inimest peatuses pole. Silmad lahti, Kersten, tõesti. Peatuse ekraanil jooksis selge kiri: streigi tõttu täna trammiliiklust ei toimu. Vahva! Check-in'i lõpuni oli hädised viisteist minutit ja sadam mitme kilomeetri kaugusel. Mul ei jäänud muud üle kui takso võtta, mis aga liikus teotempos, sest nagu oletada võib, oli ka autosid tavapärasest rohkem liikvel. Lõpuks siiski jõudsin õnnelikult kohale ning laeva. 

Ning siis koju. 

Peaaegu kõik lilled on veel kenad ja värsked ja meenutavad reedest päeva. 

Õhtul läksin CrossFitti. Tänane WOD oli mõnus, aga olgem ausad, oma aukliku trenni ning väga käest ära läinud söömise-joomise tõttu tundub, et olen oma heast vormist kaugel. Tee mis tahad, see, mida endale sisse tangid, mõjutab ikka väga palju kogu enesetunnet. Päevad enne kaitsmist ma lihtsalt stressisõin ja pärast kaitsmist pingemaandusjõin ja -sõin... Ebameeldivalt raske tunne on. 

WOD oli aga järgmine: 

15 min AMRAP

5 kätekõverdust 

7 OHS (20kg)

9 burpeed

Jõudsin ära teha täpselt 9 ringi. Püüdsin küll täie auruga anda, aga praegu pole sellist tunnet nagu umbes kuu aega tagasi, mil pauerit oli küll ja veel ning võisin lõputult burpeesid teha. Tegin trennist veidi pikema ja lisasin 100 topispalliviset 3 kg palliga.  Okei, pole hullu, küll ma tagasi rajale saan. 

Täna võiks mõistlikul ajal magama minna. Homme annan tunde - asendan ühte töökaaslast. Õpilased on vahvad, olen neid ka varem õpetanud. Loodan, et meil tuleb tore.