Nooremana olin meeletu kergejõustikufänn. Teadsin peast vist kõikide alade maailmarekordeid ja hooaja edetabelijuhte ja nende tulemusi. Kusagil 20-aastate alguseni tegelesin alaga ka ise veel päris aktiivselt.
Igal aastal käisin ka suuremaid kodumaiseid võistlusi vaatamas: Tartus toimuv Gustav Sule memoriaal oli üks neist. Kui Eesti meistrivõistlused juhtusid kusagil lähedal olema, käisin ka neile kaasa elamas. Nüüd aga pole aastaid seda võimalust olnud, sest olen kogu aeg ära olnud.
Eile oli hea võimalus viga parandada, sest eestikad peeti (ja jätkuvad täna) Kadriorus.
Eile oli kavas palju põnevaid alasid: alati publikumagnetid 100 meetri jooksud, 1500 meetri jooks, kus Liina Tšernov üritas Euroopakatele pääsu (kahjuks normi ei täitnud), meeste samal alal oli päris kihvt lõpuvõitlus Tiidrek Nurme ja Allar Lambi vahel, milles Nurme ennast ikkagi tõestas. Kummaline asi juhtus meeste 3000 meetri takistusjooksus: teise koha saanud Kaur Kivistik ei tulnud autasustamisele ja tema tulemus tühistati! Selline on nüüd uus võistlusmäärus. Kivistikku kutsuti vähemalt kolm korda autasustamisele, aga meest ei kuskil. Oletan, et see võis äkki trotsi näitamine olla, sest teda peeti ju favoriidiks, aga kui favoriit ei võida, on asi jama...
Meeste kettaheide oli ka hea, Kanter suutis selle hooaja kõige pikema tulemuse heita. Üldiselt pole ta nähtavasti supervormis, aga see üle 66 meetrine heide andis vähemalt mingit lootust EM-ks.
Üldse, kõik alad on kihvtid! Nii tore oli jälle staadionil istuda ja kõige seda vaadata. Kuidagi hästi tuttav, aga samas ka selline kaugeks jäänud tunne on. Nii palju noori on peale tulnud, "minu ajast" pole enam suurt kedagi.
Täna on veel pooled alad ees ja lippangi nüüd neid vaatama. Olen jälle päev läbi arvuti ääres kõõlunud (välja arvatud hommikune 18 km - hea trenn oli!), nii et lähen nüüd naudin natuke sporti.
Kes ise kohale ei saa tulla, vaadake telekast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar