Päev 42: NASM sertifitseeritud treener

Pühapäeval sain hakkama: tegin NASM personaaltreeneri eksami ja sain läbi.

Olin treenerikoolitusega pausi sisse jätnud, sest doktoritööl on tähtaeg, aga sellel eksamil mitte. Või vähemalt mitte lähitulevikus. Kui aga reede õhtul töö juhendajatele ära esitasin, tekkis vabam hetk materjalid jälle üle vaadata. Olin ju selle telliskivi korra juba läbi õppinud, nüüd oli vaja veel kõik tähtsamad kohad üle vaadata. 

Laupäeval tegin proovieksami. Olin päris üllatunud, kui detailsed küsimused olid! Proovieksamist sain läbi 76 protsendiga (minimaalne nõue on 70 %). Nii et läks suhteliselt napilt. Kuna sain pildi ette, millistele küsimustele päriseksamis ilmselt rohkem keskendutakse, teadsin neid asju rohkem õppida.

Suur rõhk oli lihaste düsbalansi osal - näiteks küsiti, millised lihased on tõenäoliselt lühehenud ja nõrgad, kui inimesel vajuvad põlved kükke tehes sissepoole, langevad käed alla, pöörduvad jalalabad väljapoole vms; millised vigastused on tõenäolised, kui kliendil on nn. lower-crossed (nõgus selg) või upper-crossed (kumer ülaselg) sündroom jne. Õppisin siis neid asju rohkem. Tegelikult tuupisin terve laupäeva varahommikust saadik. 

Näide proovieksamist

Pühapäeva hommikul tegin poovitesti veelkord läbi ja siis vajutasin päris eksami START nuppu.. pabistasin küll!

Ega mul aega üle jäänudki - kokku oli 100 küsimust ja 90 minutit, millest kasutasin ära 87. Mõnda asja mõtlesin ikka väga kaua ja mõned küsimused olid ausalt öeldes päris tobedad ka, mille eest punkte kaotada oleks väga kahju. Näiteks, millist toetust vajab treeninguga alustav noor oma perelt kõige rohkem? Variandid: emotsionaalset, vaimset, instrumentaalset (näiteks et keegi ta autoga jõusaali viiks ja sealt ära tooks). Kui ma oleks emotsionaalse ja vaimse segi ajanud ja selle eest punkti kaotanud, oleks see ikka väga rumal olnud. Sest ma pole kindel, kui palju see vastus mu praktilises töös loeb. 

Sain kokku 82 %. 

Selleks, et treenerina töötada, on vaja veel esmaabikoolitus teha ning siis on teoreetiliselt võttes nõudmised täidetud. Ma ei tea, kuidas tööotsingud välja hakkavad nägema ja kui suured mu võimalused midagi leida on. Bay piirkonna töökohaotsing näitab, et personaaltreenerile on päris palju tööpakkumisi, aga sageli tahetakse ka kogemust. Vaatame, kuidas läheb. Esialgu võin teha praktiliselt mistahes tööd, peaasi, et midagi leiaks. Üürikorterite hinnad on seal nii vinged, et selle palgaga, mis ma Eestis teenin, saaksin maksta tervelt peaaegu poole ühe kuu üürist... Niisiis, töö on vaja kiiresti leida. Aga treeneri tunnistus on nüüd taskus ja vähemalt üks samm selles suunas astutud!