Vormsil

Selle postituse kirjutamist alustasin juba neljapäeval, kui praamiga Vormsi poole tiksusin. Kuna praamil ega hiljem Vormsil netiga kuigi head lood polnud, jõuab see kohale ainult neli päeva hiljem..

Igatahes, me käisime Reedaga Vormsil.

Olin seal korra käinud, aga sellest on juba seitse aastat tagasi. 

Reet on paat, mis Rohukülast Svibysse viib. On teine päris vana ja väsinud ja müriseb ka päris korralikult.

Reedel hakkas Haapsalu lähedal joogalaager. Nagu selgus, pidi Triinu oma perega terve lõppeva nädala Vormsil olema, nii et kui ta nädala sees küsis, kas ma saaks neljapäeva vabaks võtta ja päeva enne joogalaagrit Vormsil veeta, kui kord juba nii lähedal olen, olin käpp. Reede õhtupoolikul pidi Siki mu jälle Rohuküla sadamast ära koristama, et siis edasi koos laagerdama minna.

Praamile saamine oli elamus. Buss poetas inimesed kusagil sadamalaadses kohas maha. Merd nägin, paari paati ka – ju siis on õige koht. Aga silti või juhiseid, kust pileti saab või kuidas praami minna, või kust üldse Sviby praam läheb – ei mingit. Mõnetise otsimise peale leidsin halli putka, kust ikka pileti sain. Aga inimesed on seda sõbralikumad, mida enam pealinnast väljapoole tulla. Piletimüügineiul oli minu arvates siiras heameel mind näha.

Ilm oli kohutav. Nii hall, et mere ja taeva vahel vahet ei teinud. Niipalju siis palmisaarel päevitamisest, eksole.

Õhtuks oli esialgu kavas karm programm – Triinu teatas, et tema tahab baari minna. Kui seepeale arvasin, et peab siis siivsamad hilbud kaasa võtma, sain teada, et see pole mingi selline baar. Siin käivad külamehed õlut joomas. Vormsile minnes oli Reeda pardal umbes kümme inimest, kellest kaheksa olid karvased külamehed ja kes siis veel jõid kohvi. Mida nad õhtul baaris jõid, seda me teada ei saanudki - ette rutates ütlen, et pärast söömist ja sauna olime nii läbi, et ei viitsinudki enam baarielu üle vaatama minna. Igatahes tundsin ma end praamis suurte külaonude kõrval oma punase kohvrikesega ja valge läptopikesega klaviatuuri tippides nagu moodsa aja printsess.

Päev läks lobisedes, süües, juues ja saunatades. Õhtune päikeseloojang oli Vormsil imekaunis. Nii kaua on valge! Need pildid on tehtud kusagil kella 23 paiku.

Järgmisel päeval magasin nagu kott. Hea küll, läksin küll kell kaks magama, aga põõnata kella kümneni majas, kus on kaks perekonda väikeste lastega ja veel läbikäidavas toas, oli uskumatu saavutus. Ikka täiesti peab paika see, et mul on vaja vahel kodust välja saada, et paremini magada. Tallinna sõbrad, olge ettevaatlikud, varsti hakkan teraapia mõttes teie pool ööbimas käima. 

Järgmisel hommikul oli ilm juba parem ning pärast hommikusi pannkooke käisime veidi Saxby rannas.

Kuigi mu esmane plaan oli õhtuni Vormsile jääda, siis lõpuks läksin juba varem mandrile tagasi. Ma polnud juba ammu Haapsalus käinud ning otsustasin enne joogalaagrisse minekut ka seal veidi ringi vaadata. Reet juba ootas mind Svibys. 

Õhtul saime Sikiga Haapsalus kokku ja läksimegi edasi Pusku turismitallu. Sellest juba varsti.