Hommikust!
Täna hommikul mul kuigi palju aega polnud, kuid tahtsin päeva ikka energiaboostiga alustada. Seega tegin jälle ühe ülikiire, jõusaali-sisse-sama kähku-välja jooksutrenni.
Nagu näha, on mu viimaste trennide jooksuosad suhteliselt sarnaselt üles ehitatud, põhimõttel aeglane-kiire. Kiirema tsükli pikkus on paar-kolm minutit ja pulsi allatoomiseks minut. Tänane viimane kiirenduseosa oli tegelikult päris raske. Viimasel ajal on mul astmaga ka natuke halvemaks läinud. Kui varem pidin ravimit võtma ainult siis, kui kasside või koertega kokku puutusin, siis nüüd on seda vahel ka trennis või isegi kodus, kus mul ühtegi looma pole, vaja läinud. Ka täna viimaste kiirenduste ajal hakkas päris halb, nagu õhust jääks puudu. Ma ei tea, millest see tingitud võib olla. Võib-olla annavad siinsed niisked ja rõsked ilmad pärast soojas kliimas elamist siiski tunda?
Eile oli natuke kurb päev, sest mu kõige kallim läks tagasi koju. Mul pole hetkel aimugi, millal jälle näeme. Siis oligi hetkeks selline madalseis ja kurbus...
Mul on halb komme ärevuses, masenduses või lihtsalt kurb olles mõttetult mugima kukkuda. Nii siis saigi eile eeskujulik hulk kapis vedelenud šokolaadi ära lõpetatud. Nagu see midagi parandaks. Nii ma oma eesmärki nr 4 kindlasti ei saavuta. See polnud esimene kord, nii et mul on sellest tegelikult päris kõrini. Nagu mingi automaatika oleks sees: käsi iseenesest sirutab kommi järele. Vabalt võiks ju porgandi järele sirutada, aga ei.
Pean enda jaoks välja mõtlema, mida sellistel puhkudel teha. Mõni nn "ankur", mõte, millest kinni haarata, et jälle mitte lollusi teha.
Täna õhtul lähen veel joogasse, et enda kangeid lihaseid veidi väänata.
Mõnusat päeva!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar