100

Viimased kaks päeva olen sisuliselt ainult laua taga istunud ja töötanud. Käsil on üks suhteliselt monotoonne ja pikk projekt - põhimõtteliselt pean soomekeelseid liitsõnu juppideks lahutama, sõnaklassid määrama ning neile ingliskeelsed vasted välja nuputama. Tähtaeg on kohe-kohe, ja pärast seda ootab ees mahukas tõlketöö, mille tähtaeg on 15. september...

Seega ei tasu olukorra paranemist oodata. Istumise suhtes, mõtlen. Mitte et ma kurdaks - mulle meeldib tööd teha! Aga mulle ei meeldi terve päev laua taha aheldatud olla. Paar päeva tagasi lugesin ühest blogist postitust pealkirjaga 100's Challenge. 

Väljakutse sesineb selles, et iga päev tyleb teha sada kätekõverdust, sada kükki ning sada istessetõusu. Võib teha kõik korraga, aga kava võib ka osadeks jagada. Peaasi, et igat liigutust sada korda tehtud saaks. Eesmärgiks on väljakutsest kinni pidada 21 päeva. 

Minusugusele suurepärane mõte! Jagan harjutused päeva peale ära. Eriti ette ei planeeri, mida ja millal järgmiseks teen - kui tunnen, et selg kipub krampi, tagumik kangeks või ranne viltu kiskuma, teen oma 25-50 harjutust ära ja töötan edasi. Natuke parem hakkab küll, isegi kui paus on vaid kolm minutit pikk. 

Jällegi kodustöötamise rõõmud. Aga usun et ka kontoritöötajal on võimalik päeva jooksul mingeidki harjutusi teha. Mul on sõpru, kelle tõõkoha lähedal on spordiklubi, nii isegi lõunapausi sisse on võimalik näiteks 50-minutiline trenn ära mahutada. Ja 50 minutiga võib teha vägagi intensiivse trenni.

Tegelikult pole 3x100 harjutust mitte mingisugune probleem. Asi pole selles, et neid oleks raske teha, vaid selles, et sageli pole meil püsivust. Püüan need 21 päeva ära teha, erandiks ehk pühapäev, kui jooksen maratoni. Juba ülehomme!