kolmapäev, 8. jaanuar 2014

Moonis [mo:n] ? [mu:n] ?


Tere halli sügispäeva!

Selline ju praegu väljas on - vihma sajab ladinal, udu on selline, et saja meetri kauguselegi ei näe. Aga pole hullu. Kui lund jõuludeks ei tulnud, siis ma seda enam ei igatse ka, sest vähemasti on soe! Külmast kangeid sõrmi ja varbaid igatsen veel vähem.

Eilsest trennist on mu tagumik nii kange, et täna oli isegi jooksulindil soojenduse tegemine vaevaline. Tean, keda selles "süüdistada". Eile jõusaalis kangiga väljaasteid tehes tuli mu juurde üks meesterahvas, kes kehaasendi kohta paar soovitust andis. Ja tal oli õigus - tundus kohe teisiti. Tehnika loeb ikka palju. Täna jätsin seega jalad rahule, tegin eilsele trennile sarmase soojenduse ning edasi said vatti käed ja ülaselg. 

Eile õhtul käisime Hugh'ga viimast Tallinna-õhtut veetmas. Kahjuks läheb ta juba homme varahommikul, või oleks õigem öelda, öösel, ära. Niisiis tahtsime veelkord mõnele heale restoranile pilgu peale visata. Olin ammu tahtnud Mooni minna, nüüd oli selleks õige aeg.


[mo:n] ? [mu:n]
Ikka eesti moodi [mo:n].

Kalamajas asuvast Moonist olen palju head kuulnud. Ja juttudel oli alust!

Interjöör oli väga hubane, kuigi veidi ootamatult valge. Laes oli selline vahva tassidest lamp. 



Aknalauda kaunistasid erinevad küünlad ja kastid veinikorkidega. 





Seintel oli kollektsioon kelladest: neid oli vanu ja retrohõngulisi ning uusi ja modernsemaid. 



Nagu välja sai öeldud, püüan oma veinitarbimist vähendada. Kuna väljas oli päris jahe, kulus üks tee väga ära. Moonis on suur valik kodumaiseid taimeteesid. 

Enne kui midagi tellidagi jõudsime, saabus meie ettekandja köögipoolse tervitusega: soojad tomatid kitsejuustukreemi ja rukkileiva ning Mooni heleda saiaga. Väga armas!


Aga toidu juurde. Hakatuseks proovisime tatrajahust pliine hapukoore, sibula ja kalamarjaga. Olen suur tatrasõber ning usun, et just tatrajahu andis neile pliinidele nii erilise maitse.  


Pearoaks valisin lambakotleti. Muidu ma väga suur lambaliha sõber pole, sest tihtipeale on see minu arvates kudagi liiga vintske. Kotleti puhul ei tohiks seda probleemi olla, nii et otsustasin proovida. 


See oli ju-be hea. Ka baklažaanipüree ja salat olid lihtsalt super! 

Hugh valis pardifilee punase kapsaga. See oli hea, kuid lambakotletile jäi meie mõlema meelest alla. Minu arust on parti üldse keeruline hästi teha. Ise ma ei mässa sellega kunagi, väljas käies olen mõnel korral valinud, alati lootes, et seekord on parem. Ilmselt pole part lihtsalt minu teema. 

Portsud on Moonis mõnusa suurusega, mitte ägisemaajavalt pirakad. Nojah, ega keegi ei sunni ka suurt taldrikutäit ära sööma kui ei taha, kuid inimene on ju ikka selline, et surub endale sisse nii palju kui saab. Inimlik nõrkus, mis muud. Mina pole ka sellest patust vaba... Seega on minu arvates väga mõistlik, kui taldrikutäied on ka restoranis väiksemad. Nii on ruumi ka starterile ning pärast magustoidule. 

Magusa, karamelliseeritud sidrunikoogi espressokreemiga, võtsime kahepeale. Oli raske ainult ühe ampsuga piirduda, aga ma püüdsin väga. Ka see oli väga hea - nagu sidruni kreembrülee. 


Moon on nüüdsest kindla peale üks mu lemmikuid Tallinnas. Tasub proovida!




Kommentaare ei ole: