esmaspäev, 29. september 2014

Päev 95: trennist (või selle puudumisest), Californiast, astmast

Vahel tundub, et trennivabad päevad pole hea mõte. Mõte uitab jumal teab kus ja kui pole õhtust liigutamissessiooni oodata, on kuidagi imelik või sisutu olla. Nälg tundub ka suurem olevat, mis ei saa muidugi tõsi olla, vaid ilmselt on söömise näol tegemist millegi asendustegevusega. Njah.

Vähemalt kolasin põhjalikult netis ja tegin veidi uurimistööd ühe eesootava projekti jaoks. Mõtteid selle osas on, aga ma ei tea, kust otsast alustada. Pea on täna kohe eriti laiali otsas. Vahepeal on selline tite tunne, et ei saa millegagi hakkama, kui keegi käest kinni ei võta ja ette ei näita.

Tegin Tervis Plussile kaks lugu vahepeal valmis. Üks neist rääkis Californiast. Nagu ikka, loo sisu ära rääkida ei saa, aga oi kui vahva oli seda kirjutada. Nagu oleks ajas tagasi rännanud. No vaadake. Tuleb ju igatsus peale!
Death Valleys

Pärast Capitola poolmaratoni isiklikku rekordit

Point Reyes

Sonoma veiniistandused
Teil ka või?

Täna käisin ka kopsuarsti juures. Loodan, et  teil ei teki kunagi tõsist vajadust kopsuarstile minna, aga kui nii peaks minema, siis valige Priit Samarüütel Medicumist. Ta on tõesti suurepärane, väga asjatundlik ja põhjalik. Oleks ainult kõik arstid sellised. Mu tänane spirogramm näitas astmaatiku kohta väga häid tulemusi ning võin oma ravimidoosi vähendada, sest põletik bronhides on juba kahekuuse baasraviga tublisti taandunud. Ravimit pean võtma vaid "enne kassidele või koertele küllaminekut", nagu arst ütles, et bronhe allergeeniga kokkupuuteks ette valmistada ja ette lõõgastada. Sooja kliimasse kolimisest arvas ta ainult hästi. Ta rääkis loo ka ühest patsiendist, kes oli Itaaliast siia kolinud ja kellel avaldus astma alles siin. Kui ta Itaaliasse tagasi läks, olid vaevused jälle peoga pühitud. Põhimõtteliselt nagu minul USAs, ravimit läks vaja ainult siis, kui mõnele kassile külla juhtusin, mida tuli ette vast mõned korrad terve aasta jooksul.









Kommentaare ei ole: