Päev 40: õhtu Epliku ja sammulugejaga

Alati kirjutan oma hommikustest seiklustest jooksurajal või mere ääres ja räägin, kui tore ikka varahommikul õues on. Täna teen vastupidi - kirjutan hoopis eilsest õhtust. 

Pärast seda, kui olin eile pikaks ajaks koduseinte vahele varjunud, tegin õhtul, kui ilm juba talutavamaks oli muutunud, väikse tiiru Kadriorus. Suvel peetakse nädalavahetuseti Kadriorus ja Toompargis tasuta kontserte, eile esines Kadriorus Vaiko Eplik. 

Pärast seda, kui Eplikut viimane kord Sinilinnus kuulamas käisin ning ta kontserdile staari kombel umbes kaks tundi hiljaks jäi, ei lootnudki ma, et ta juba tõepoolest kell 20 laulma hakkab, nagu kavas lubati. Niisiis olin päris üllatunud, kui veerand üheksa paiku Kadriorgu jõudes kaugele kuulda oli, et kontsert juba käis. 

Roosiaed!

Publikut oli kusagil saja inimese kandis, seega kontsert päris pisike, aga hästi vahetu ja mõnus. 

Kadrioru pargi roosid on küll vaatamisväärsus omaette. Tõeline Anne Veski Roosiaia kuninganna tunne tekkis.

Päris lõpuni ei viitsinud olla, vaid jalutasin veel natuke. Väike motivaator oli ka - mul on nüüd ju Moves-i äpp, mis läbitud samme ja distantsi mõõdab. Laadisin selle alla seoses ühe Tervis Plussi looga (lugege augustinumbrit, kohe-kohe tuleb!) ning nüüd aeg-ajalt jälgin, mida see näitab. Räägitakse ju, et päevas peaks 10 000 sammu tegema, mul oli eile õhtuks koos alla poole sellest. Muidu ma küll oma samme ei jälgi, aga eile tekkis lihtsalt sportlik huvi, palju siis ettenähtud sammuhulga kokkusaamiseks käia tuleb. Niisiis otsustasin, et võiduka lõpuni ja läksin veel jalutama. 

Tasus jalutada küll, eks?

Läksin läbi pargi ranna poole. Mis inimvaatlusi puudutab, siis vaadeldavaid objekte on õhtusel ajal palju rohkem kui hommikul. Paarikeste ning veinitajate asemel on hoopis väga palju peresid ning välisturiste, või siis ei kaovad esimesed kaks liiki muu rahvamassi sisse lihtsalt ära. Väga palju oli vene turiste, samuti mitu gruppi jalgratastel jaapanlasi. Jooksjaid ja lõuatõmbajaid jätkus ka. 

Aga äpil on ilmselgelt midagi viga, sest numbreid näitas ta nagu ise tahtis. Kord oli ees juba 8000 sammu, mis äkitselt muutus hoopis 6500ks. Lihtsalt niisama. Või oli kilomeetreid 8, mis järsku muutusid 6ks. Enda arust olin juba meeletult pika tiiru ära käinud, kui äpp ikka veel kaheksa tuhande kanti näitas. Andsin alla, sest võib-olla oleksin muidu hommikuni kõndinud.