Fruitvale station

Jooksujärgsel hommikul ärgates olin oi-kui-kange. Võisin seda muidugi eeldada, sest ligi kaks ja pool tundi suhteliselt mägisel maastikul turnimist nõuab korralikku pingutust, kuid nii tugevat lihasvalu ei oodanud. Et natukenegi keha liikuma saada, tegin lühikese, 40-minutilise taastava ülikerge sörgi ning ülejäänud päev möödus, nagu (kodu)kontorirotil ikka, ilma suurema liikumiseta. 

Pühapäeval aga käisin vaatamas filmi Fruitvale station. Film põhineb tõsielul ning räägib 2009. aastal toimunud suurest skandaalist, mil Oaklandi metroopolitsei tappis ilma ilmselge põhjuseta noore 22-aastase musta mehe. 

Allikas

Peaosa mängis Michael Jordan (ei, mitte SEE Michael Jordan, vaid nimekaim), kes kehastas Oscar Granti, elukaaslast, poega, venda, head sõpra ja väikse lapse isa, kelle politsei arusaamatutel põhjustel surnuks tulistas. 

Grant polnud oma elu jooksul olnud kõige seaduskuulekam kodanik: ta oli istunud vanglas ning äritsenud kanepiga, kuid pärast vabanemist otsustanud alustada uut elu. Lihtsalt uskumatult armas oli, kuidas ta tegeles oma väikse tütrega ning püüdis olla parim elukaaslane ja poeg, et oma seniseid jamasid heastada ning talle antud uut võimalust kasutada. 

Allikas

Nalja sai filmis palju, mustade huumor ja kõne on omaette kuulamist ja vaatamist väärt. 

Uusaastaöö veedab Oscar koos tüdruksõbra ja sõpradega San Franciscos. Lõbus õhtu saab karmi pöörde siis, kui tagasiteel koju kohtub Oscar metroos endise kaasvangiga, kellega vanglaaegadel niiöelda "nugade peal" oldi. Meeste vahel tekib tüli, millest Oscar püüab hoiduda, kuid teine tüüp jätkab norimist. Tekib kaklus ning järgmises metroojaamas Fruitvale's ootab juba politsei. Oscar ning tema sõbrad tiritakse metroost välja, nende selgitusi ei kuulata, politsei kohtleb ja alandab neid nagu oskab.

Mehed püüavad oukorda selgitada, kuid ennast täis ja ilmselgelt kompleksides vaevlevad (valged!) politseinikud naudivad oma ülemvõimu, peksavad ning alandavad Oscarit ja tema sõpru. Inimesed filmivad sündmust telefonikaameratega. 

Asi lõppeb ootamatult, kui üks valgetest politseinikest Oscarit tulistab. 

Inimesed satuvad paanikasse, kuid kõik kamandatakse seni paigal seisnud rongi ning see lahkub, täis šokis ja paanikas tunnistajaid. 

Oscar viiakse haiglasse, kus ta pärast operatsiooni siiski sureb.

Väga dramaatiline ja karm film. Rassism on siin ikka veel probleem, olenemata sellest, mida välja öeldakse. Jube mõelda, et sellised inimesed, nagu need politseinikud, peaksid kodanikke kaitsma ja nende turvalisuse tagama. Tulistanud politseinik mõisteti mõrva eest kaheks aastaks vangi, kuid ta vabastati pärast 11 kuud...

Film oli väga liigutav ning osa inimesi valas saalis pisaraid. Kuigi julm, soovitan kindasti vaatama minna.